P, 4.12.2022

Liina Kersna: setokeelne lasteaiarühm on hea näide omakandi kultuuri ja keele edendamisest

Agnes Korv
, Haridusportaali toimetaja
Liina Kersna: setokeelne lasteaiarühm on hea näide omakandi kultuuri ja keele edendamisest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tunnustas Värska kogukonna setokeelse lasteaiarühma loomise eest.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tunnustas Värska kogukonna setokeelse lasteaiarühma loomise eest. Foto: Haridus- ja teadus

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tunnustas peale esmaspäevast külaskäiku Värska kogukonna algatust avada setokeelne lasteaiarühm, mille eripäraks on ka oluliselt suurem fookus õues- ja projektõppel, millega toetatakse kodukoha kultuuri loomulikku edasiandmist.

Minister märkis, et esmakordselt on Setomaa lastel võimalik õppida kohalikus murdekeeles. «On ka teisi lasteaiarühmi, kus iga nädal toimuvad pärimuskultuuri tunnid, kuid nii, et õpe ongi ainult kohalikus murdes – see on midagi ainulaadset ja esmakordset. Teie algatus on heaks eeskujuks ka teistele kogukondadele, et teha julgeid otsuseid oma kodukoha kultuuri ja keele edendamiseks,» ütles Kersna ning kiitis lasteaeda ka õuesõppe eest. «Eriti praegusel viiruste leviku ajal on värske õhk hea võimalus end haiguse eest kaitsta ning hoida nii oma kogukonnaliikmete tervist. Õuesõpe on üks nüüdisaegse õpikäsituse lähenemistest ja mida rohkem meil selles valdkonnas kogemusi tekib, seda tähenduslikumaks saame koos muuta oma laste lapsepõlve.»

Värska lasteaia setokeelne lasteaiarühm sai teoks tänu viie sealtkandi pere eestvedamisele. Rühmas on praegu 12 last vanuses 2-6 aastat. Kokku on Värska lasteaias 54 last – seega viiendik setokeelses rühmas.

Seto keele ja kultuuri õpe ei piirdu vaid lasteaiaga, see saab jätkuda ka kohalikes koolides. Nii Meremäe, Mikitamäe kui Värska koolides on seto keele ja kultuuri õpe pärimusõppe tunnina iga nädal tunniplaanis.

Värska setokeelne rühm on praegu ainuke täies mahus murdekeelne lasteaiarühm kogu Eestis. Teistes piirkondades on keelepesad, mis võimaldavad ka iga nädal kohalikku murdekeelt ja kultuuri omandada. Võrumaal on kokku 17 rühma ehk keelepesa, kus kõneldakse lastega ühel päeval nädalas võro keelt; Setomaal ja Mulgimaal on paaris lasteaias ühel päeval nädalas üks pärimustund suurematele lastele; Kihnus räägitakse lastega lasteaias paralleelselt nii kihnu kui kirjakeelt; Noarootsis on rootsikeelne keelepesa huviringina.

Eesti riigi vaates on kodukoha keele kasutamine igapäevaelus vägagi tervitatav. Seda kinnitab ka uus eesti keele arengukava – järgmiseks viieteistkümneks aastaks seatud sihtide hulgas on oma koht murdekeelte õpetamisel lasteaias ja koolis ning nende säilitamisel kodu- ja emakeelena.

Märksõnad
Tagasi üles