K, 8.02.2023
HARIDUSMÕTE ⟩ Kaasamise asemel tasemeklassid viiks eemale ühtluskooli põhimõttest
Tartu ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen. Foto: Erakogu
Agnes Korv
, Haridusportaali toimetaja
Kaasamise asemel tasemeklassid viiks eemale ühtluskooli põhimõttest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Uuringud on näidanud, et erineva võimekusega õpilaste koosõppimine ei kahjusta teiste õpitulemusi, küll aga omab see väikest postiivset mõju erivajadusega õpilastele ning on oluline inimlikkuse ja üldpädevuste õpetamiseks, arutlesid Kuku raadio «Haridusmõtte saates» Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen ja õpetajate liidu esindaja Margit Timakov.

Saatele intervjuu andnud lastevanemate liidu esimehele Kristiine Vahtramäele on kaasava hariduse sisu ja mõiste on jäänud segaseks ja selle tähenduseks peab ta enamasti seda, et tema vaimselt võimekas laps ei saa õppida nii, nagu vajaks ja sooviks, kuna klassis nõuavad õpetaja suurt tähelepanu erivajadusega õpilased. Seetõttu oleks Vahtramäe sõnul õigem moodustada koolides tasemeklassid, kus võimekamad saaksid koos õppida ja nõrgemaid aidatakse järele eraldi klassides. Kaasamine tähendaks sel juhul seda, et koolimaja on neil ühine. «Oluline, et kõik lapsed saaksid käia oma kodukoolis, sest ise ööpäevalasteaias olnuna ei pea ma õigeks seda, kui lapsed peavad käima koolis mõnes teises linnas,» ei pooldanud Vahtramäe samas erikoole.

HEV-õpilaste kaasamise mõju tavaõpilastele

Leijen möönis, et tasemeklassid on igati loogiline mõttekäik, sest homogeenses klassis on lihtsam õpetada. «Kuid Eestis kehtib ühtluskooli põhimõte, mis tähendab, et me ei jaga lapsi klassidesse võimekuse või soo alusel,» rääkis Leijen. Ta lisas, et on riike, kus seda tehakse, näiteks Saksamaal ja Austrias, ning sellisel selekteerimisel on oma negatiivsed kõrvalnähud. «Sageli tuuakse põhjenduseks, miks ei peaks HEV-lapsed koos teistega ühes klassis olema, et nad ei lase teistel õppida. Samas on ulatuslikud meta-uuringud näidanud, et see ei vasta tõele,» viitas Leijen Poola teadlaste uuringule, milles töötati läbi 40 erinevat uurimust ja mille tulemusel ei ilmnenud mitmekesises klassis õppimise puhul negatiivset, vaid pigem nõrk positiivne mõju tavaõpilastele. «Kui tahame õpilasi võimekuse alusel eristada, siis peame ka ausalt ütlema, et liigume kaugele ühtluskoolist, mis on juba vabariigi algusajast toonud meile selle edu, mille üle me hariduses uhked oleme,» leidis Leijen. Leijeni selgitusel on kaasav haridus erineva võimekusega õppijate koosõpetamine ning see võiks toimuda 80 protsendi ulatuses nädalaõppest. «Kaasav haridus ei tähenda alati seda, et õpilane sõltumata sellest, kui suur on tema toe vajadus, peab õppima tavakoolis. Küll aga saame rääkida sellest, et õpilased, kes vajavad tõhustatud tuge, saaksid õppida tavaklassis,» selgitas Leijen.

Suur puudus õppematerjalidest

Timakovi sõnul on kaasava hariduse puhul suur roll lapsevanema ja kooli koostööl. Ta väljendas head meelt, et üha rohkem on vanemaid, kes teevad koostööd ja on valmis oma lapsi õppimises toetama. «Kuid on ka neid, kes keelduvad lapse saatmisest nõustamisele ja uuringutele, sest peavad seda sildistamiseks ja sellisel juhul ongi raske,» rääkis Timakov ja lisas, et ükskõik kui hea ka kooli tahe ei oleks, on kooli võimekusel kõiki kaasata piirid, mille seavad ka lapse võimed.

«Tunnetuslikult arvan, et meil on nii häid kui mitte ka nii häid näiteid kaasavast haridusest, kuid selle juures on üks oluline faktor – tulemustele lisaks vajame ka inimlikkuse ja üldpädevuste arendamist,» ütles Timakov. Kaasava hariduse kitsaskohaks pidas ta seda, et sellest ei ole piisavalt ausalt räägitud. «Kaasav haridus on ideena ilus, aga ei ole võetud kuulda, et see tähendab ka head ettevalmistust, et õpetajad tunneksid end julgena ja teaksid, et nad saavad hakkama,» tähendas Timakov ja lisas, et puudu on nii koolitustest kui õppematerjalidest ja -vahenditest. See omakorda tähendab, et toimetatakse üksinda ja kobamisi, sest iga kool üritab ise midagi leiutada. Samuti on tema sõnul suur puudus inimestest, eriti tugispetsialistidest, ning ülikool praegu seda vajadust ei kata.

Leijeni kinnitusel peaks olukord selles osas siiski pisitasa paranema. Konkurss kaasava haridusega seotud erialadele on tihe, valikainena on kaasav haridus üliõpilaste seas väga populaarne ja palju soovijaid on ka töötavatele õpetajatele mõeldud täienduskursustele.

Saadet, mida juhtisid Kristel Rillo ja Indrek Ojamets saab järelekuulata siin.

Märksõnad
Tagasi üles