Neljapäeval, 11. novembril toimus UNESCO 41. peakonverentsi raames Norra, Tuneesia ja Ühendkuningriigi eestvedamisel kõrvalüritus, mis oli pühendatud kõrghariduse kvalifikatsioonide tunnustamise ülemaailmsele konventsioonile.
Kõrghariduse kvalifikatsioonide konventsioon hõlbustab edasiõpet
«Ülemaailmse tunnustamise konventsioon on oluline verstapost kõrghariduse kvalifikatsioonide tunnustamise, akadeemilise mobiilsuse ja rahvusvahelise haridus- ja teaduskoostöö hõlbustamisele,» märkis haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts oma tervituskõnes.
Eesti osaleb aktiivselt kõrgharidusalase koostöö edendamisel Euroopa Liidus ja rahvusvahelisel tasandil. «Haridussuunalises töös on meie prioriteediks kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise edendamine. Riigi tasandil oleme hindamise ja väliskvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi täiendamisega töötanud üle 20 aasta,» ütles kantsler ning lisas, et Eesti seadusandlus võimaldab käsitleda välisriikide kvalifikatsioone samade kriteeriumide alusel nagu teistes maailma riikides.
Vajaduse sedalaadi dokumendi järele on tinginud üha kasvav õpiränne maailma eri regioonide vahel. Kasvanud on nii Euroopa-sisene õpiränne kui ka Eesti osatähtsus atraktiivse õpisihtkohana Euroopa regioonist väljastpoolt pärit üliõpilastele. «Meie huvi on anda välistudengitele kindlustunne, et koju naastes või teise riiki elama asudes tunnustatakse Eestis omandatud akadeemilist kraadi nii edasiõppimiseks, teadustegevuseks kui ka töötamiseks.»
Eesti ühines UNESCO kesk- ja kõrghariduse kvalifikatsioonide tunnustamise üleilmse leppega käesoleva aasta maikuus. Hetkel on konventsiooni ratifitseerinud seitse riiki – Norra, Suurbritannia, Prantsusmaa, Rumeenia, Eesti, Tuneesia ja Nicaragua. Lisaks teatasid veel Austraalia, Leedu ja Püha Tool, et on samuti ratifitseerimisprotsessiga lõpusirgel.