Õpilased loobusid enim matemaatika eksami tegemisest

Haridus- ja noorteameti testide ja hindamise osakonna juhataja Aimi Püüa kinnitusel on õpilaste tase hea. Foto: Mihkel Maripuu

Haridus- ja noorteamet avaldas eelmise õppeaasta riigieksamite kokkuvõtlikud tulemused, millest selgub, et õpilased kasutasid kõige agaramalt võimalust loobuda matemaatika eksami tegemisest. 

Kahel viimasel õppeaastal ei olnud eksamite tegemine seotud gümnaasiumi lõpetamisega ja eksamite tegemine oli vabatahtlik.

Haridus- ja noorteameti testide ja hindamise osakonna juhataja Aimi Püüa tõdes, et kuigi riigi lõikes on eksamite keskmised tulemused varasemate aastatega võrreldes samalaadsed, ei ole tulemused kooliti või aastate kaupa võrreldavad, sest eksameid on kahel viimasel aastal sooritanud ainult teatud osa abiturientidest - mõned loobusid kõikidest eksamitest, osad tegid ühe või kaks eksamit.

«Kuna eksamid olid vabatahtlikud, siis oli osalejate arv koolide lõikes väga erinev. Eksamivalikul lähtuti tõenäoliselt enamasti sellest, mida edasiõppimiseks vaja läks või näiteks tegid eesti keele teise keelena eksami need, kes soovisid saada eesti keele tasemetunnistust,» tõi Püüa välja ning nentis, et enim otsustati mitte teha matemaatika kitsa kursuse riigieksamit.

Gümnaasiumi lõpetajatel oli võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas, inglise keeles ning üks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksam. Sel aastal korraldati riigieksamitele täiendavalt üks lisaeksam, seega oli eksaminandil võimalik osaleda korralisel riigieksamil või mõjuva põhjuse korral esimesel või teisel lisaeksamil. Eksaminand sai iga riigieksamit sooritada üks kord.

Riigieksamid toimusid eelmisel õppeaastal 25. korda.