Kersna seisis UNESCO peakonverentsil rääkides kontaktõppe säilimise eest

Liina Kersna Foto: Remo Tõnismäe

Teisipäeval alanud UNESCO peakonverentsil pidas Eesti riigikõne haridus- ja teadusminister Liina Kersna, kes juhtis tähelepanu rahvusvahelise koostöö olulisusele kultuuri- ja haridusvaldkonna ning rõhutas kriisile vaatamata kontaktõppe säilimise olulisust.

Tänavu tähistab Eesti UNESCO liikmesuse 30. aastapäeva. «Nende aastate jooksul on Eesti üha enam olnud seotud UNESCO tegevustega ning me väärtustame UNESCO pühendumust inimõiguste kaitsja ja soolise võrdõiguslikkuse edendajana,» rõhutas Kersna.

Eesti tervitab UNESCO juhtrolli koolide avatuna hoidmisel, suunates riike jätkama õppetööd kontaktõppes. «Arusaam, et koolid peavad olema viimased, mis suletakse, on olnud juhtmõtteks kogu maailmas, ka Eestis. COVID-19 pandeemia ajal aitab vastastikuselt parimate praktikate vahetamine rahvusvahelise kogukonnana meil vähendada viiruse negatiivset mõju õpilastele.»

Minister lisas, et oluline on teha koostööd ja suurendada investeeringuid haridusse. «Peame tasandama distantsõppest tulenevad õpilüngad ja väärtustama haridust kui edasiviivat jõudu sellest kriisist väljumisel.»

Peamiste arengutena on Eestil hea meel märkida ühinemist UNESCO kesk- ja kõrghariduse kvalifikatsioonide tunnustamise üleilmse leppega. Eesti osales aktiivselt konventsiooni väljatöötamises ning oli 2019. aastal üks esimesi riike, kes selle ratifitseeris. «See on oluline verstapost edendamaks rahvusvahelist koostööd kõrghariduses. Leppega liitumine aitab kaasa nii kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kui ka paremale vastastikusele mõistmisele,» märkis Kersna oma kõnes.

Eesti tervitab UNESCO soovitusi avatud teadusele. Minister rõhutaa, et vabalt kättesaadav teadusinformatsioon ja andmed muudavad teadustöö tõhusamaks ja kvaliteetsemaks. Samavõrd oluline on see riigile ja ühiskonnale, andes paremad võimalused komplekssete probleemidega tegelemiseks. «Soovitus on äärmiselt ajakohane ning selle väärtus peitub tõenduspõhise otsustamise juurutamises ajal, mil seisame silmitsi valeinformatsiooni levikuga,» lisas Kersna.

Minister rõhutas noorte kaasamise olulisust globaalsete väljakutsete ja UNESCO mandaadi teemalistesse aruteludesse. «Eesti loodab, et veebis peetav 12. UNESCO noortefoorum annab tulevastele maailmamuutjatele platvormi, et hõlbustada ülemaailmset dialoogi ja arutada COVID-19 mõjude ja pandeemia järgse taastumise üle.»

Lisaks sellele käsitles minister oma kõnes arenguid kultuurisektoris, meediavabadust ning UNESCO tehisintellekti eetika soovitust.

UNESCO peakonverents toimub iga kahe aasta tagant ning seal osalevad UNESCO liikmesriikide esindajad, assotsieerunud liikmed ja vaatlejad väljastpoolt UNESCOt, valitsuste vahelistest ja valitsusvälistest organsatsioonidest. Peakonverentsil määratakse kindlaks UNESCO poliitika ja peamised tööliinid.