Mulgimaa märdiema õpetab lasteaialastele mardilaule ja -mänge

Karksi-Nuia lasteaialapsed koos märdiema Alli Laandega lustimas. Foto: Erakogu

Tänavu novembris saab mulgi laste folklooripäev veerandsaja aastaseks, kuid tavapärase üle-mulgimaalise sündmuse asemel käib märdiema, ehk mulgi keele õpetaja, Alli Laande lasteaiast lasteaeda, et koos pisikeste mulkidega mardilaule laulde ja mänge mängida.

Ühtekokku käib Laande mulgi pärimuskuu tähistamiseks kolme nädala jooksul läbi 16 Mulgimaa lasteaeda. «Räägime kommetest, märdiema kutsub lapsi lustima ja kõik see käib muidugi mulgi keeles,» rääkis Laande ja kinnitas, et lastele meeldib selline pärimuskultuuri õpe väga ja nad tulevad mängudega kergelt kaasa. Ka mulgi keel ei ole väikestele mulkidele võõras, sest seda õpitakse lasteaias keelepesades.

«Mul on lastele ka mõned küsimused, näiteks, kes on peni ja mitu kihelkonda on mulgimaal ja need vastused on neile hästi teada,» kiitis Laande lisades, et kihelkondade arvu näitamiseks ajavad lapsed kiiresti ühe käe kõik sõrmed püsti, sest nii on neile pisikesest peale õpetatud.

Laande sõnul ei erinenud mulkide mängud ja laulud, mida mardid vanal ajal esitasid, teiste Eesti piirkondade omadest, kuid mulgipärasust lisabki neile just keel. Nii saab hingesantidest –  ka martidel ja kadridel on tihe side hingede ja teispoolsusega – rääkida nonnimängu mängides, kus lauldakse: nonnid tulevad kaugelt, aidii, aidaa. Laande selgitas, et nonn on üks hing, kes otsib sõpru ja selles mängus saab kõiki lapsi nimepidi nimetada. Kuid samahästi sobivad Laande kinnitusel mardi ajal mängimiseks ükskõik, millised mängud. Ta julgustas just täiskasvanuid koos lastega marti jooksma, sest vanasti oligi mardi- ja kadrisandiks käimine just täiskasvanute meelelahutus ning kui muud mängu pähe ei tule, sobib sissekutsunud pererahvaga mängida kasvõi mängu «Kes aias?», eriti kui see muuta mulgipäraseks versiooniks ja laulda: «Kes aian, kes aian, mesimumm on aian» ja «Kes on sinu sõbrake, seda säe sõõrisse!».