Kui üldhariduskooli informaatikaõpe käiks ajaga kaasas, oleks koolis kohustuslik aine ning esimestes kooliastmetes õpetatakse tüdrukuid ja poisse eraldi, saaks mõne tuhande kõrgepalgalise IT-töötaja asemel tulevikus ülisuurt sissetulekut nautida märksa rohkem inimesi, arutlesid IT valdkonna asjatundjad Kuku raadio «Haridusmõtte» saates.
IT ettevõtja ja tüdrukute tehnoloogiaringile Unicorn Squad aluse pannud Taavi Kotka sõnul ei pea kõik inimesed programmeerimist oskama, ent lihtsamate koodide mõistmine ning arvutimängude maailmas orienteerumine võiks olla igaühele jõukohane. Informaatika õpetajate kogukonna eestvedaja Rasmus Kits lisas, et IT valdkond ei tähenda pelgalt programmeerimist vaid ka tehisintellekti, suurandmete töötlemist, digijäätmete käitlemist, digidisaini ja veel paljut muud, mis kõik viitab kindlalt sellele, et üha rohkem tulusaid tulevikuameteid on seotud tehnoloogiaga. Seetõttu peaks riik ja kool koos informaatikaõppele senisest palju suuremat tähelepanu pöörama, leidsid Kits ja Kotka.
«Ei piisa, kui koolis õpetatakse vaid käelisi oskusi, vineerist loomade saagimist ja heegeldamist, sest ei olegi vist sellist tööd, kus saaks ilma tehnoloogiliste teadmisteta. Laps peab saama koolist 21. sajandi oskused,» rõhutas Kotka.
Nii Kotka kui Kits olid seisukohal, et informaatika peaks olema üdlhariduskooli õppekavades kohustusliku ainena. Praegu on tegemist valikainega, mille ainekava pärineb 2011. aastast. Lisaks on koolide tase ja võimekus väga ebaühtlane, on koole, kus on IT-haridus kõrgel tasemel, kuid enamasti piirdutakse koolides Kitse sõnul õppega, mille saaks tänapäeva õpilane mõne tunniga iseseisvalt arvutist juhendit uurides selgeks. Ta tõi näiteks e-kirjade kirjutamise, Wordi dokumendi koostamise ja lihtsamad tabelarvutuse põhimõtted. «See ei ole tänapäevane informaatikaõpe,« viitas Kits kitsaskohale.
Tehnoloogiahirm pärsib tüdrukute võimalusi
Kotka sõnul tuleks koolis õpetada informaatikat madalamates kooliastmetes, ehk algkoolis ja põhikoolis, tüdrukutele ja poistele eraldi, sest uuringute järgi on 9-aastased tüdrukud sama vanadest poistest tehnoloogiaalaste teadmiste osas poolteist aastat maas ja teismeikka jõudes tunneb IT vastu huvi vaid 13 protsenti tüdrukutest. «See on meie endi kasvatusvigade ja ühiskonna hoiakute süü,» leidis Kotka. Ta lisas, et Unicornide ring on tõestanud, et kui tüdrukutelt võtta hirm tehnoloogia ees, jõuavad nad gümnaasiumiks poistele järele. «Kui võtta ära võistlus ja panna selle asemele saavutus, kus kõik aitavad üksteist, siis tulevad ka tulemused,» ütles Kota, kelle sõnul võiks malliks võtta kehalise kasvatuse, kus õpetatakse samuti sugusid eraldi ja see on ennast teaduslikult õigustanud. «Kui tüdrukud avastavad, et vaksa pikkune robotmuruniidukikood ei ole mingi ulme, vaid tegelikult lihtne, siis neis tärkab huvi,» selgitas Kotka. Muutuse vajalikkust selgitas ta sellega, et praegu on IT valdkonnas ametisolevatest inimestest vaid iga viies naine.
Kotka pakkus, et informaatikaaine kohustusliku õppekava osana võiks tulla näiteks keeletundide arvelt. «Jah, inglise keel peab olema, aga sellisel kujul nagu õpitakse praegu B-keelt – sõnu pähe tuupides ja tunnikontrolle tehes, keelt niikuinii selgeks ei saa,» leidis ta. «IT oskus on elementaarne, kuid vastutus riigis on hajunud ja ootame tiigrit, keda enam tulla ei taha.»
21. sajandi oskused toovad kõrge palga
Kitse sõnul oleks abiks ka informaatika lõimine teistesse ainetesse, sest seda saaks kasutada senisest märksa enam pea igas ainetunnis. Ühe probleemkohana tõi ta aga esile õpetajate puuduse, keda enim napib just põhikooliastmes. «Praegu õpetab ITd see, kes natukenegi midagi sellest teab,» tõdes Kits. Ta lisas, et tehnoloogiahariduse vajakajäämisi aitab siluda huviharidus, kuid jällegi on ka selle tase väga ebaühtlane ja kvaliteetne õpe püsib sageli vaid üksikute entusiastide najal – kui inimene lahkub mujale, lakkab koheselt ka õppetöö. Sageli on koolid ise põhjendanud kesist õpetamisetaset materiaalse ressursi puudusega. «Millegipärast arvavad koolid, et iga robot või muu vahend peab kuuluma kindlasti neile, ehkki tegelikult võiksid koolid neid jagada,» tõi Kits välja võimaliku lahenduse.
Kotka sõnul on informaatikaõpe seda olulisem, et IT-sektoris on puudu üle 6000 inimese. «See on maas vedelev väga suur raha, see on eksportraha ja see jääb võtmata, sest meil pole inimesi,» möönis Kotka. Ta toonitas, et nõudlus nende inimeste järele ei kao veel niipea ning tõenäoliselt saab veel üks põlvkond Eesti kõrgel IT-mainel liugu lasta, kuid tegeliku potentsiaali jätame me kasutamata. «Kui praegu on neid inimesi mõned tuhanded, kelle palgad on kümne tuhande euro ringis, siis neid võiks olla palju rohkem. Lisaks tähendaks see tööd, mis on ajule huvitav ja ei tapa. Seega, keda me koolitame, kas samasuguseid inimesi nagu 20 aastat tagasi või 21. sajandi inimesi?» küsis Kotka.
Saadet, mida juhtisid Kristel Rillo ja Indrek Ojamets saab kuulata siit: