K, 8.02.2023

Reaalne abi: eesti keele majad on aidanud tõhusalt keeleoskust parandada

PM Haridusportaal
Reaalne abi: eesti keele majad on aidanud tõhusalt keeleoskust parandada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Integratsiooni sihtasutus
Integratsiooni sihtasutus Foto: Integratsiooni sihtasutus

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade mõjuanalüüsi tulemuste kohaselt on keelemajade kursustel ja keeleõpet toetavates tegevustes osalenud õppijad rahul saadud teenustega, hindavad positiivselt nende mõju oma eesti keele oskuse arendamisele ning on hakanud eesti keeles julgemalt suhtlema.

Uuringu eesmärk oli hinnata 2018. aastal Integratsiooni Sihtasutuse koosseisu loodud eesti keele majade klientide rahulolu keelekursuste, eesti keele harjutamise ürituste ja projektide, iseseisva veebiõppe võimaluste ja nõustamisteenusega ning analüüsida tegevuste ja teenuste mõju nende keeleoskusele ja lõimumisele laiemalt.

«Eesti keele majade loomisel oli meie eesmärk pakkuda eesti keele kursuste kõrval võimalusi eesti keele harjutamiseks ja kultuuriga tutvumiseks vabamas vormis, eesti kultuuriruumis ja keelekeskkonnas viibides,» ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

«Uuringu tulemused näitasid, et oleme eesmärgi poole liikumisel edukad olnud. Rahulolu eesti keele majade teenustega on kõrge ning keeleõppijate hinnangul oleme aidanud neil keeleoskust parandada ja vabamalt eesti keeles suhtlema hakata. Uuring näitas ka seda, et keelemajade kliendid on mõnede aspektide osas ühiskonda paremini lõimunud ja tunnevad suuremat sidet Eesti ühiskonnaga võrreldes nendega, kes ei ole keelemajade teenuseid kasutanud,» selgitas Irene Käosaar.

Üle 95 protsendi keelemajade tegevustes osalenutest soovitaksid neid ka teistele ning ligi 70 protsenti keeleõppijatest tajusid, et nende eesti keele oskus on paranenud.

Näiteks 74 protsenti kursustel õppinutest, 73 protsenti keelepraktika üritustel osalenutest ja 83 protsenti keelesõbra programmis kaasalööjatest hakkasid rohkem kasutama eesti keelt vabal ajal. Eesti keeles hakkasid rohkem lugema 66 protsenti kursustel õppinutest, 72 protsenti keelepraktika üritustel osalenutest ja 82 protsenti keelesõbra programmis osalenutest. Tööl ja koolis hakkasid eesti keeles rohkem suhtlema 64 protsenti kursustel õppinutest, 68 protsenti keelepraktika ürituste külastajatest ja 80 protsenti keelesõbra programmis osalenutest.

Eesti keele majade kursustel või üritustel osalenud tunnevad ennast Eestis hästi 92 protsendiga, ei tunne survet oma rahvuskultuurist loobumiseks 72 protsendiga ning on valdavalt arvamusel, et kõigil on Eestis ühesugused õigused ja võimalused 60 protsendiga.

«Meie klientide kõrge rahulolu keelemajade teenustega on meile suureks tunnustuseks. Edaspidi plaanime tegeleda laiema teavitusega, et info pakutavate keeleõppe võimaluste kohta jõuaks veel rohkemate inimesteni ning meie klientide arv kasvaks,» ütles Irene Käosaar.

Eesti keele majade tegevuse mõjuanalüüsi viis Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel läbi Civitta Eesti AS 2020. aasta septembrist 2021. aasta juunini. Andmekogumine hõlmas küsitlust, intervjuusid ja dokumendianalüüsi. Kokku osales kõikides uuringuetappides 1269 inimest.

Mõjuanalüüsi aruande täisversiooniga on võimalik tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Integratsiooni Sihtasutuse koosseisus tegutseb kaks eesti keele maja – Tallinnas ja Narvas, mille tegevused on suunatud kogu Eestile, näiteks on koostöökokkulepped Pärnus, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Sillamäel tegevuste läbiviimiseks. Keelemajade pakutavad teenused jaotuvad kolmeks – eesti keele suhtluskursused, keele praktiseerimise ja kultuurikümbluse eesmärgil toimuvad üritused ja projektid ning keeleõppijate ja tööandjate nõustamine keeleõppe ja kohanemise küsimustes. Kõik eesti keele majade teenused on osalejatele tasuta.

Eesti keele majade tegevusi rahastatakse kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondist.

Märksõnad
Tagasi üles