Elu hammasrataste vahele jäänud noori aitab rekordarv omavalitsusi

Signe Riisalo Foto: Tairo Lutter

Oktoobris hakkasid rekordilised 55 kohalikku omavalitsust abi pakkuma 16–26-aastastele noortele, kes on tööturult või haridusest kõrvale jäänud.

Selliseid potentsiaalselt abivajavaid noori on 11 306, kellega omavalitsuse noortega töötav spetsialist hakkab ühendust võtma, et aidata neil naasta haridus- või tööellu. Covid-kriisi tulemusel tõusis mullu selliste noorte osakaal 10 protsendini.

«Praeguses koroonakriisi olukorras on eriti vajalik ulatada abikäsi neile noortele, kes on tööturult või õppest eemale jäänud. Oleme näinud, et isoleeritus süvendab vaimse tervise probleeme, mistõttu on ülioluline, et noored neile saadetud kirjale vastaksid, isegi, kui nendega on kõik hästi ja abi ei vajata,» ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii nõunik Heidi Paaborti sõnul ei pruugi mitte kõik noored pakutavat tuge vajada. «Selleks ongi omavalitsustes noori tundev spetsialist, kes nende abi- ja toevajadust täpsustab. Näiteks eelmise seirega tuvastati 10 121 sihtgruppi kuuluvat noort, kellest 231 vajas tuge haridustee jätkamisel või töö leidmisel. Kokku on kolme aastaga lahenduse leidnud 1369 noort,» rääkis Paabort.

Paabort ütles, et noorte abivajadus on väga erinev - üks osa vajab pigem väikest tõuget ja informatsiooni edasiõppimise või töötamise kohta, suuremal osal tuleb aga enne haridusse naasmist või tööleasumisele lahendada kas esmavajadustega seonduvad mured, näiteks eluaseme-, dokumentide või tervisemure.

Oktoobris liitunud 55 kohalikust omavalitsusest kaks on esmakordsed liitujad, kogu maakond on seirega kaetud nelja maakonna puhul. Nendeks on Hiiumaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa.

Vaid viis omavalitsust ei ole kolme aasta jooksul noortegarantii tugisüsteemiga liitunud. Noortegarantii tugisüsteemiga liitumise kohta saab lähemalt lugeda Tööelu portaalist.