Kuressaare Nooruse kool tahab psühholoogi tagasi
3. november 2021, 06:44
/nginx/o/2021/11/02/14179563t1h670d.jpg)
Kuna Kuressaare Nooruse kooli hoolekogu hinnangul jääb Saaremaa laste ja perede tugikeskuse pakutavast teenusest ilmselgelt väheks, soovib hoolekogu kooli täiskohaga psühholoogi, kirjutab Saarte Hääl.
Endise Kuressaare gümnaasiumi, praeguse Nooruse kooli hoolekogu arutas tugiteenuste kättesaadavusega seotud muresid ka 19. oktoobri koosolekul, kus märgiti, et järjekord koolile määratud psühholoogi vastuvõtule on ligi kolme nädala pikkune. Hoolekogu hinnangul on see abivajaja jaoks paraku liiga pikk aeg – eriti võrreldes tugikeskuse loomise eelse perioodiga, kui spetsialistid viibisid koolimajas iga päev. Hoolekogu andmeil oli mullu psühholoogil koolist kontakt vaid 21 inimesega.
«Praegu aga on eriti hästi näha, kuidas mure ja vajadus ennetustegevuse järele aina kasvab,» tõdes hoolekogu aseesimees Kristi Sillart, tuues näiteks Nooruse kooli ühe klassi, kus lapsevanematelt saadud info järgi on praegu kokku viis abivajajat.
«Nii suure kooli puhul nagu Nooruse kool peaks kohapeal abi pakkumise võimekus olema suurem, kui see praegu on,» ütles Sillart Saarte Häälele. «Koroonakriisi tõttu on meie laste vaimse tervise probleemid süvenenud, mis omakorda kinnitab vajadust abi tõhustada ja ressurssi suurendada.»
Tugikeskuse loomisega on paljud väikesed koolid võitnud, aga Nooruse koolis oli varem toimiv tugisüsteem, mis lammutati, tõdes Nooruse kooli hoolekogu esimees, endine Kuressaare gümnaasiumi õpilane Melani Veelaid.
Veelaid rääkis, et keskuses on pikad järjekorrad ja noortel raske löögile pääseda, kuid vaimse tervise vallas on kõige tähtsam kiirus ja kvaliteet ning tihtipeale on noortel tuge ja tähelepanu tarvis jooksvalt. Veelaid lisas, et mure on tõsine ning vajab kindlasti lahendust.
Hoolekogu peab probleemiks ka seda, et andmekaitseseaduse tõttu puudub koolil ülevaade õpilastest, kes abi vajavad, ega saa neid lisaks aidata.
Hoolekogu aseesimees Kristi Sillart tõdes, et paraku on tugikeskuses järjekorrad psühholoogi teenusele väga pikad, samuti on seal vajalik registreerimine. «Lapse jaoks, eriti algklassiõpilastele, tähendab see aga keerulist protsessi,» rääkis Sillart. «Ootamise tulemusena probleemid süvenevad ja laps langeb veelgi sügavamale musta auku.»
Kuna koolis on puudus psühholoogist ja tugikeskuse spetsialistid on ülekoormatud, tegi hoolekogu eelmine esimees Maris Rebel omaalgatuslikult uurimistööd. Ta leidis Kuressaarest kaks eraettevõtjat, kellest ühel on 15 aasta pikkune kriisitelefoni nõustaja kogemus, teisel aga loovteraapia magistrikraad. Rebeli kinnitusel on mõlemad valmis koolile kohe appi tulema, esialgu kasvõi mõne tunni või päeva kaupa.
Et abivajadus on suur, pidas hoolekogu vajalikuks teha tugikeskusele ettepanek tuua Nooruse kooli täiskohaga psühholoog.
«Kuna kaks aastat oli kool peamiselt distantsõppel, oleks loomulikult hea, kui meil oleks koolis kohapeal tugiisik, keda õpilased külastada saaksid,» arvas Nooruse kooli õppealajuhataja Aire Siinvert. «Kas me psühholoogi saame, sõltub aga sellest, kas koolipidajal ehk vallal on võimalik seda rahastada.»