HARIDUSKONVERENTS ⟩ Ettevõtlus- ja karjääriõppe eesmärk on seletajate asemel tegutsejate koolitamine

Erika Veide. Foto: Erakogu

Noored, kes oskavad seada eesmärke, tegutsevad nende täitumise nimel ja muudavad maailma paremaks endale ja teistele on nii ettevõtlus- ja karjääriõppe sihiks kui ka kahepäevase hariduskonverentsi sisuks. Kolmapäeval ja neljapäeval toimuva konverentsi «Ennast juhtiv ja väärtust loov noor ei ole imeloom.Vol2» otseülekandeid saab jälgida Postimehe haridusportaali vahendusel.

Haridus- ja noorteameti ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi Edu ja Tegu üldhariduse eestvedaja Erika Veide sõnul on ennast juhtival noorel eesmärk, mis paneb teda liikuma ning annab tahtejõu otsimaks ja leidmaks võimalusi eesmärk saavutada. «Teisisõnu – kel janu, sel jalad. Aga tegudele käivitav on ikka iseenda janu, mitte kellegi teise janu,» rõhutas Veide sisemise motivatsiooni vajalikkust. Eeltoodu aluseks on Veide selgitusel oskuslik pedagoogika, mis loob tingimused selleks, et õpilane tunneb huvi erinevate asjade vastu ning oskab ka ennast erinevate teemade, küsimuste ja probleemide ehk päriselu keskel määratleda. «Kõik asjad janu ei tekita ja ka see on oluline teadmine, enne kui edasiõppimise või karjäärivalikuid tehakse,» nentis Veide, kuid oli seda meelt, et kooli üks peamisi ülesandeid on siiski tekitada huvi õpetatava vastu nii palju kui vähegi võimalik. «Eeldame ju, et üldhariduse õppekavas ei ole üleliigseid asju,» lisas ta.

Veide sõnul peab õpilaste tegutsemissoovi toetama varakult, sest kui noor on juba nuti- või mujale maailma kadunud, võib seda olla raske taastada.

Sõnapaari «väärtust loov» all näevad konverentsi korraldajad seda, et noored elaksid head elu, oskaksid teha enda jaoks parimaid valikuid ja nende poole liikuda, muuta elu paremaks nii iseenda kui ümbritsevate inimeste jaoks. «Selleks ongi vaja, et koolis lähenetaks inimesele kui terviklikule isiksusele koos kõigi tema pädevustega. Väärtuse loomine algab algatusvõimest, autonoomsest motivatsioonist ja enesejuhtimisest, elluviimiseks on vajalikud loovus, probleemilahendus ja planeerimine ning suhtlemisoskus ja koostöö. Minu sõnum on, et läbi ettevõtlikkuse, ettevõtlus- ja karjääriõppe saab seda kõike arendada, selleks on vajalik viia õpet läbi praktilisel moel ja anda õppijatele vastutust ning võimalusi oma ideid teostada,» selgitas Veide. Ta lisas, et kool on katsetamiseks turvaline koht. «Kui anda noortele see võimalus, siis on loodetavasti rohkem neid julgeid inimesi, kes kommentaariumis sõnavõtmise asemel päriselt tegutsevad ja suudavad ka laiemat pilti ja tegude tagajärgi analüüsida.»

Ettevõtlus- ja karjääripädevuste õpetamine peaks algama juba lasteaias

Ettevõtlus- ja karjääriõpe ei ole õppekavades kohustuslik õppeaine, teadmised omandatakse lõimingus või läbi valikaine, selle otsustab kool ise, sõltuvalt ressurssidest, valikutest ja väärtustest. Veide sõnul samas koolide huvi aine vastu kasvab. Ettevõtlusõppe levik koolides on programmi Edu ja Tegu toimimise ajal alates 2016. aastast näidanud väga suurt arengut – võrgustikus on 444 õppeasutust, kellest 335 rakendab Ettevõtliku Kooli, ja Eesti või Edu ja Tegu metoodikat. Programm toetab koole loodud ainekavade ja õppematerjalidega alusharidusest kõrghariduseni, kool peab vaid leidma võimaluse need õppekavasse integreerida. «Oluline on silmas pidada, et ettevõtlikkus kui pädevus ei ole ainult teadmised, vaid need on oskused, mis arenevad aastate jooksul, ning hoiakud ja väärtused, mis toetavad omandatud teadmisi ja oskusi. Kui hoiak ei toeta teadmist, siis ei järgne ju soovitud käitumist. Seega tuleb ettevõtlikku ehk ennast juhtivat ja väärtust loovat inimest kujundada lasteaiast alates, lisades igas kooliastmes juurde eakohaseid tegevusi ja pädevusi,» rääkis Veide.

Konverents jagab kasulikke nippe ja järeleproovitud praktikaid

Konverentsile on kutsutud õpetajaid ja koolijuhte, kel on jagada nutikaid ja süsteemseid õppetegevusi, kuidas õppijate ettevõtluspädevust arendada ning ettevõtlus- ja karjääriõpet kooli ära mahutada. Räägitakse sellest, kuidas on õnnestunud luua loovust ja tegutsemisindu soosiv koolikeskkond ja kaasata muutustesse kollektiiv, kuidas antakse õpilastele tegutsemiskogemust ja vastutust, samuti saab arutleda väljakutsete ja leitud lahenduste üle.

Eesmärk on toetada koolijuhte ja õpetajaid, kes soovivad ettevõtlus- ja karjääriõpet muuta või edasi arendada ning vajavad selleks ideid. Selleks toimub eraldi töötuba ka koolijuhtidele.

Veide sõnul peaks iga kooli huvides olema, et sealt väljuvad noored, kes on võimelised oma väärtust loovaid ideid ellu viima, ehk laenates Robert Louis Stevensoni mõtet: Inimesed, kes ei hinda oma päevi saagi järgi, mida korjata, vaid seemnete järgi, mida kasvama pandi.

Haridusvaldkonnale mõeldud konverentsi «Ennast juhtiv ja väärtust loov noor ei ole imeloom. Vol2» ning Edu ja Tegu programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Programmi viib ellu haridus- ja noorteamet.

Konverentsi kava

3. november

10.00–11.10

• Dr Anthony Mann, OECD vanemanalüütik: International lessons on how schools can best equip students for their working lives? (ettekanne inglise keeles)
• Kriste Talving, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õpetajakoolituse õppejõud: Kuidas aitavad teadmised õppimisest, arengust ja motivatsioonist toetada ettevõtlikke ennastjuhtivaid õppijaid?

11.30–13.00 Kuidas saab kool toetada tulevikutegijaid?

• Neli vaadet: Juhan-Mart Salumäe, Viljandi gümnaasiumi direktor, Pille Granovski, Ülenurme gümnaasiumi klassiõpetaja, Kristi Luik, Kehtna kutsehariduskeskuse karjääriõpetaja, Robin Saluoks, ettevõtja – e-Agronomi juht.

13.45–15.15 Praktikult praktikule – õpime koolidelt!

• Merit Luik, Tartu Tamme gümnaasium: Kuidas korraldada karjääriõppe evolutsiooni?
• Kadri Haavandi, Paikuse kooli majanduse ja karjääriõpetaja: Kuidas karjääri kooli mahutada?
• Liina Palu, Värska gümnaasiumi direktor: Kuidas saavutada ettevõtlikku koolikultuuri, päriselt?
• Tiina Saar, Tallinna 32. keskkooli majandusõpetaja, Margus Maripuu, OÜ Marjatar omanik: Kuidas teha õppes ettevõtjaga koostööd nii, et huvi oleks kõigil osapooltel?
• Tiina Aidnik, Tartu kutsehariduskeskuse ettevõtlusõppe koordinaator, Tartu kutsehariduskeskuse ja Miina Härma gümnaasiumi majanduse ja ettevõtluse õpetaja. Kuidas ettevõtlusõpe koolis pildile tuua?
• Krista Savitsch, Tabasalu gümnaasiumi, Tabasalu kooli ja EBS gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja ja õpilasfirmade juhendaja: Kuidas õppida ja õpetada läbi katsetamise ja eduelamuse?

15.45–16.15 Arutelu: Kuidas saab kool ikkagi toetada tulevikutegijaid? Osalevad Ülle Matsin, haridus- ja teadusministeeriumi riigigümnaasiumide rajamise koordinaator, Marilin Berg, Münt Healthcare esindaja ja Katre Roomets, Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees.

16.15 Ettevõtlus- ja karjääriõppe aasta parimate väljakuulutamine viies kategoorias: aasta ettevõtlik õpetaja, aasta ettevõtlik õppur, ettevõtlus- ja karjääriõppe mentor, ettevõtlus- ja karjääriõppe edendaja, Edu ja Tegu aasta tegija

4. november

10.10–12.00 Ettevõtliku Kooli edulugude konkursi parimate lugude tutvustus ja tunnustamine. Ülevaade Ettevõtliku Kooli standardite jagamisest.

13.00–14.00 Anto Liivat, Estonian Business Schooli lektor, Juko-Mart Kõlar, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktor. Kuidas toetada tulevikutegijaid? Kui kool oleks keskkond, kus sünnivad ideed ja lahendused, mis avaldavad suurimat positiivset mõju… Kuidas toetada meeskonna loomist, toimimist, ideede tekkimist ja elluviimist ning olla hea mentor, eestvedaja?

14.15–15.30 Töötoad

• Kuidas mahutada kooli ettevõtlikkuse, ettevõtlus- ja karjääriõpe? Koolijuhilt koolijuhile praktikad
• Rahatark õpetaja?!
• Euroguidance presents: How do schools in Ireland support the future of learners? (töötuba on inglise keeles)
• Ettevõtlusõppe läbiviimise võimalused ja materjalid III–IV kooliastmele.

15.45–17.00 Töötoad

• Ettevõtlus- ja karjääriõppe, ettevõtlikkusõppe rakendamine vene õppekeelega koolis
• Tulevikutegijaks kutsekoolis
• Kuidas panna tehnoloogia tööle ennastjuhtiva õppija arengu toetamiseks?

Tutvu täpse kavaga siin

Kolmapäeval ja neljapäeval toimuva konverentsi «Ennast juhtiv ja väärtust loov noor ei ole imeloom.Vol2» otseülekandeid saab jälgida Postimehe haridusportaali vahendusel. Kolmapäeval algab ülekanne kell 10 ja neljapäeval kell 10.10.