Doktoritöö uuris kunstiteraapia toetavat rolli õppeöös

Marika Ratnik Foto: Tallinna ülikool

Marika Ratnik Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudist kaitseb esmasäeval doktoritööd «Kunstide rakendamine õpilaste heaolu toetamisel koolis», mis keskendus kooliõpilaste subjektiivset heaolu mõjutavatele kooliteguritele ja kunstide võimalustele heaolu toetamisel koolis.

Eesmärk oli välja selgitada heaolu mõjutavad koolitegurid ning kirjeldada kunstide heaolu toetavat potentsiaali kooli kunstiterapias ja õpetamisel.

Esimene kooliõpilaste heaolu toetamisele suunatud ja kunste rakendanud teraapiline sekkumine viidi läbi 2003. aastal Tallinna Ülikooli terviseuuringute laboris gümnaasiumiealiste tütarlastega. Kunstide ehk muusika ja joonistamine abil läbiviidud teraapiaprotsessi võtsid osalejad kokku eneseavastamist toetava, pingeid leevendava, huvitava ja kasuliku kogemusena.

Vibroakustiline teraapia pakkus meeldiva füüsilise ja kehalise kogemuse, seotuna madalsageduslike helide poolt tekitatud kehaliste aistingutega. Kasutatud muusika toetas keskendumist mõtetele ja mõjus rahustavalt. Joonistamist peeti aga lõõgastavaks ja eneseavamist toetavaks. Heaolu toetasid nimetatud kunstidepõhised komponendid seeläbi, et aitasid kaasa tütarlaste üldise funktsioneerimise paranemisele.

Alates 2014. aastast on koolidesse hakatud tööle võtma ka loovterapeute. 2017/2018 õppeaastal töötas koolides kõige rohkem kunstiterapeute ja uurimuses osales neist viis, kellega koolid olid sõlminud ka vastava töölepingu. Lisaks kaasati uurimusse nende koolide juhtivtöötajad.

Õpilaste toimetuleku toetamiseks kasutasid terapeudid individuaalseid ennetavaid ja ravivaid sekkumisi, psühhohariduslikke gruppe ning terapeutilisi rekreatiivseid programme; kasutasid kunstiteraapia hindamist, mis toetab teraapilise sekkumise eesmärgistamist ja tulemuslikkuse hindamist; konsulteerisid ja koolitasid õpetajaid tugispetsialiste ja lapsevanemaid.

Terapeutide ja juhtivtöötajate intervjuudes tuli esile kuus kategooriat, mis iseloomustasid kunstiterapeudi töö spetsiifikat koolis: tegevuslik ja loomingupõhine; erinevad töötamise vormid; terapeutilised tunnid; maandav ja rahustav toime; terapeutiline suhe ja kohanemise toetamine. Need kategooriad toovad hästi välja kunstiteraapia erinevuse teistest koolis rakendatavatest tugiteenustest.

Randvere kooli näitele tuginevalt kirjeldati doktoritöös muusika abil rakendatavaid õpetamistegevusi. Õpetajate poolt kasutatud muusikapõhised tegevused jagunesid eesmärkidest lähtuvalt viieks kategooriaks: õpilaste eneseregulatsiooni toetavad restoratiivsed ja transformatiivsed tegevused; kognitiivseid oskusi arendavad tegevused, mis on suunatud kuulamisele, tähelepanu koondamisele ja meeldejätmisele; õppimist lihtsustavad tegevused, mis tekitavad huvi või integreerivad erinevaid teemasid; muusika kui tasu; sotsialiseerivad tegevused.

Õpetajad tõid välja ka selle, et muusika rakendamiseks ei ole vaja kunstialast väljaõpet, vaid õpetaja peab ise muusika tegemist nautima. Muusika heaolu toetav potentsiaal aga oligi õpetajate arvates seotud muusika värskendava, virgutava ja emotsionaalsete ja suhteressursside toetamisega õpetamisprotsessis.

Doktoritöö seostas õpilaste heaolu mõjutanud koolitegurite uurimuse kunstide heaolu toetavat potentsiaali kirjeldavate uurimustega, mis keskendusid kunste rakendavale teraapilisele lähenemisele ja kunstide kasutamisele õpetamisel.

Teraapiline lähenemine koolis uudse tugiteenusena kogub populaarsust ja seetõttu oli oluline kirjeldada koolides töötavate kunstiterapeutide töövaldkondi ning välja tuua ka koolide juhtivtöötajate nägemus kunstiteraapia kasust kooli hariduslike eesmärkide saavutamisel. Kunstide õpetamise rakendamine on üheks võimaluseks toetada õpilaste heaolu õpetamistegevuse keskselt.

Laiem tähtsus on aga seotud kooliloovteraapia võimaluste tutvustamisega haridus- ja teadusministeeriumile ja haridusasutuste direktoritele. Loovterapeudid rakendavad koolis teraapilist lähenemist õpilaste toimetuleku toetamisel ning saavad jõustada ning nõustada õpetajaid kunstide õpetamisel kasutamisel.

Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Eha Rüütel. Oponendid on Tartu Ülikooli kaasprofessor Kristi Kõiv ning Tallinna Ülikooli professor Merike Sisask.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.