Õpetajate palgatõusuks vajalikud kärpekohad said selgeks

Kristi Vinter-Nemvalts Foto: Erik Tikan

Haridus- ja teadusministeerium pani paika kärpekohad, mis on vajalikud, et saaks teoks haridus- ja teadusministri Liina Kersna poolt septembri lõpus välja lubatud õpetajate palgatõus. 

Õpetajate palgakasvuks andis valitsus lisaraha viis protsenti ehk umbes 20,7 miljonit eurot. Viieprotsendilise palgakasvu juures kerkiks aga õpetajate alammäär vaid 1315 eurolt 1381 euroni ehk selleks, et õpetajate keskmine palk oleks tuleval aastal vähemalt võrdne riigi keskmise palgaga, peab õpetajate miinimumpalk tõusma minimaalselt 7,3 protsenti ehk 1412 euroni. Selleks on vaja lisaraha kokku 30 miljonit.

Nii pidigi haridus- ja teadusministeerium oma eelarve sees tõstma prioriteete ümber ning suunama lisaks õpetajate palkadesse 9,3 miljonit eurot, et uuel aastal oleks õpetajate keskmine palk võrdne riigi keskmisega.

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul ajatatakse esmalt haridustaristu investeeringud, ühtlasi hinnatakse valitsemisalas kriitiliselt üle koolituskulud ja uuringute vajadus.

Kärpekohti on veelgi. «Riigieksamite ja tasemetööde läbiviimise pilootprojekti rahastatakse edaspidi välisvahenditest. Loobutakse EGI liikmemaksust, litsentsidest Fleep, Proxmox, Miradore ja piiratakse Jira/Confluence litsentside arv. Samuti vähendatakse teadusvõrgu ning t-teenuste arendamise mahtu,» loetles Vinter-Nemvalts. 

Tema sõnul vaadatakse kriitiliselt üle ka senine tegevustoetuste eraldamise kord. «Edaspidi ei sõlmita ühekordseid riigieelarvelise toetuse lepinguid ootamatult tekkinud taotlejatega väljaspool strateegilise partnerluse põhimõtteid,» lisas kantsler. 

* Õpetajate palga alammäär tõuseb uuel aastal 1412 euroni ehk 97 euro võrra senisega võrreldes ning arvestuslik keskmine palk kasvab 1540 eurolt 1653 euron.

* Kokku läheb õpetajate 7,3 protsendiline palgatõus maksma 30 miljonit eurot.

* Järgmise aasta riigieelarves on õpetajate palgafondiks 419 miljonit eurot.