Uhke mulgi kombel tsiteeris Liiber Hendrik Adamsoni: «Om maid maailman tuhandit ja rahvit mitmit miljunit – üitsainus Mulgimaa.»
Mulgima ja mulgid
Kultuuriloolise ja keele Mulgimaa põhituumiku moodustavad Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning mõningane osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest.
Nimetus «mulk» ilmus eesti kirjakeelde 1860. ja 1870. aastatel viljandimaalaste talude ostu Tartumaal käsitlevates kirjatükkides ning mulk on see, kes ostab ära tartlase talu.
Arhiiviallikates on viited Abja mõisa Mulgi-nimelistele taludele, kust mindi tõepoolest Tartumaale ning napsati kohalike eest ära mitu renditalu.
Taluotsingutel kasutati end tutvustades pigem talu nime: näiteks Mulgi Jaak.
Ka Lydia Koidula näidendis «Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola» seostatakse sõimunimi «mulk» Mulgi taluga. Alles ülemöödunud sajandivahetuse paiku tekkis versioon lätlastest või leedukatest, kes eestlasi lollideks ehk mulkideks sõimanud ja sellega neile nime andnud. Ent näiteks Läti folkloristika ei tunne ühtegi teadet selle kohta, et eestlasi oleks kunagi niisuguse nimega hüütud. Nime läti päritolu ei toeta seegi, et Mulgi, Mulgu jms talunimed levinud üle Eesti, neid leidub arvukalt ka Põhja-Eestis ja Saaremaal.
Allikas: mulgimaa.ee