Ministeerium avaldas turvalise kontaktõppe juhised koolidele

Liina Kersna sõnul on lubamatu piirkonna kõikide õpilaste, ka vaktsineeritute, esimese kooliastme ja hariduslike erivajadustega õpilaste distantsõppele jätmine. Foto: Konstantin Sednev

Koolide ja huvitegevuse jätkuvalt avatuna hoidmiseks koostas haridus- ja teaduministeerium juhised, mille eesmärk on aidata haridus- ja noorsootööasutustel korraldada õppetööd ja huvitegevust võimalikult ohutult.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul tuleb kõigil ühiselt pingutada ning kasutada kõikvõimalikke viiruse levikut takistavaid meetmeid, et praegustes keerulistes oludes saaks kontaktõpe jätkuda. «Paraku väga paljudele lastele distantsõpe ei sobi – kannatab vaimne tervis, suurenevad õpilüngad, tekivad probleemid kodus ja koolis. On mõistetav, kui lühiajaliselt üksikud klassid või koolid on nakkusahelate katkestamiseks distantsõppel, kuid lubamatu on piirkonna kõikide õpilaste, ka vaktsineeritute, esimese kooliastme ja hariduslike erivajadustega õpilaste distantsõppele jätmine,» leidis Kersna.

Ministeeriumi hinnangul on õppeasutustel eelmisest ja käesolevast aastast olemas kogemus pandeemia tingimustes koolitöö korraldamiseks ning ka seni kehtinud üldiseid viiruse levikut takistavaid meetmeid tuleb endiselt hoolsalt järgida.

Maskikandmine tavarutiiniks

Peale koolivaheaega soovitab ministeerium kogu kooliperel, nii õpetajatel kui õpilastel, kanda ühiskasutatavates ruumides maski. Õpetajad võiks maski kanda ka klassitunnis. Koolikorralduses paneb ministeerium ette kasutada nn koduklasside põhimõtet, kus klasside vahel liiguvad õpetajad, kuna see aitab vähendada koolimajas erinevate klasside omavahelist kokkupuudet. Lisaks tuleks võimalusel hoida klassis kindlaid istekohti, et vajadusel saaks hõlpsamini määratleda lähikontaktseid.

Lähikontaktsete PCR-testimisele lisanduvad ka kiirtestid

1. novembrist uueneb lihtsustatud karantiini kord ning see laieneb ka huviharidusse ja noorsootöösse. Koroonaviirusesse nakatunuga haridusasutuses lähikontakti sattunud kuni 19-aastastel õpilasel tuleb teha PCR-test alates kontakti neljandast päevast. Kuni testitulemuse selgumiseni tuleb õpilasel koju jääda. Negatiivse testitulemuse korral võib jätkata kontaktõppes ja osaleda huvitegevuses või noorsootöös. Lähikontakti korral ei pea testima haigustunnusteta vaktsineeritud või koroona hiljuti läbipõdenud õpilased.

Haridusasutuste avatuna hoidmiseks viiakse sisse ka koolipere regulaarne kiirtestimine, mis käivitub novembrist kõikides üldhariduskoolides. Kiirtestimise eesmärk on avastada kohe peale koolivaheaega võimalikud nakatunud. Ministeeriumist lisatakse, et võtmetähtsusega on ka nii õpilaste kui õpetajate vaktsineerimine, mis on parim viis viiruse leviku tõkestamiseks. Haridustöötajatel, kellel on vaktsineerimiskuurist möödas kuus kuud, soovitatakse teha tõhustusdoos.

Hügieenisoovitused jäävad samaks

Jätkuvalt tuleb haridusasutustel tähelepanu pöörata õppehoonete ventilatsioonile, pidevalt ruume õhutada ning mõõta võimalusel õhu CO2 sisaldust. Endiselt rõhutab ministeerium korraliku kätepesu ja regulaarse  pindade puhastamise olulisust. Samuti soovitatakse teha võimalusel  koolitunde aeg-ajalt õues ning viia sisse õuevahetundide traditsioon.

«Kõiki meetmeid, mis aitavad viirust õppeasutustest eemal hoida, tuleks kasutada. Kindlasti ei tohi unustada regulaarset nii õpilaste kui õpetajate vaimsele tervisele tähelepanu pööramist ja vajadusel abi leidmist,» vahendab ministeerium.

Murede korral pakutakse nii õpilastele, õpetajatele kui lapsevanematele võimalust pöörduda koolipsühholoogide tasuta ja anonüümsust võimaldavale tugiliinile. Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kell 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kell 16–20.

Täpsemad juhised õppetöö korraldamiseks leiab ministeeriumi kodulehelt.