Pärnu koolid lähevad pärast vaheaega kaheks nädalaks distantsõppele

Vaktsineerimine. Pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Pärnu linnavalitsus koos koolijuhtidega otsustas, et kõik Pärnu linna keskuslinnas ja osavaldades asuvad munitsipaalkoolid, omavalitsuse huvikoolid ja noortekeskused lähevad pärast koolivaheaega 1.-14. novembrini distantsõppele.

Distantsõppele saadetakse ka erivajadusega õpilased, algklassid ja gümnaasiumiastme õpilased, teatas linnavalitsus. Epidemoloogilist olukorda Pärnu linnas jälgitakse koostöös terviseameti Lääne regionaalosakonnaga.

4. novembril toimub koolijuhtide, linnavalitsuse ja terviseameti Lääne regionaalosakonna järgmine koosolek, kus kaalutakse erivajadustega õpilaste ja esimese kooliastme kontaktõppele lubamist alates 8. novembrist.

Erahuvikoolid, riigikool ja eraüldhariduskoolid otsustavad distantsõppe vajalikkuse ise. Linnavalitsus soovitab neil seda tungivalt teha, sest viirus ei hooli kooli omandivormist.

«Otsuse põhjuseks on koroonaviiruse järjest suurem levik. Meil on nakatumine võrreldes teiste Eesti maakondadega väga kõrge, haiglaravi vajavate koroonapatsientide arv kasvab. Terviseamet Lääne regiooniosakonnajuhataja Kadri Juhkam on samuti andnud soovituse koolid pärast vaheaega mõneks ajaks distantsõppele saata, et vältida uute kollete tekkimist ja massilist nakatumist. Paraku ei pruugi viiruse kandjatel olla test positiivne,» ütles Pärnu abilinnapea Varje Tipp.

Otsuse õpilased distantsõppele saata langetasid Pärnu koolijuhid ühiselt. Arutlusel oli, kas väiksema nakatumisega õppeasutustes võiks erinevalt käituda, kuid pärast Kadri Juhkami hoiatust, et viirus levib varjatult, leiti, et ühes piirkonnas on mõistlik ühiselt tegutseda.

Linnavalitsusel on palve tööandjatele võimaldada lähtuvalt töö iseloomust oma töötajatel kaugtöö tegemist.

Terviseameti Lääne regionaalosakond on seisukohal, et koolide distantsõppele suunamine pärast sügisvaheaega toob kaasa olulise COVID-19 viiruse leviku languse õpilaste ja õpetajate seas ning võimaldab õppeasutustel kontaktõppele naastes keskenduda õppetegevusele, mitte lähikontaktsete kaardistamisele ja isolatsiooni suunamisele.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on Pärnu maakonnas tõusnud 2151,2 juhuni, mis on viinud Pärnu maakonna Eesti üheks kõrgeima nakatumisega piirkonnaks. Võrreldes 1. septembri seisuga on nakatumine Pärnumaal kasvanud 7,4 korda. Oluline roll COVID-19 viiruse laialdasel levikul on alates 1. septembrist olnud õppeasutustel.

Alates selle aasta 1. septembrist on terviseameti Lääne regionaalosakond registreerinud 579 COVID-19 viirusega nakatunud õpilast Pärnu linna omavalitsusüksuses, kellest 235 ehk 40,6 protsenti on nakatunud õppeasutuses. Õppeasutustes nakatunud õpilastest on nakkuse pereliikmetele viinud 115 ehk 48,9 protsenti, kokku on nende õpilaste poolt nakatatud 189 pereliiget.

Õpilaste poolt nakatatud täiskasvanud pereliikmete hulgas on lõpetatud vaktsineerimise staatusega isikuid 43,1 protsenti. Suur osa neist põdesid haigust kas asümptomaatiliselt või väga kergete sümptomitega, mistõttu ei osanud inimesed nakatumist kahtlustada ning jätkasid tavapärast elu ja nakatasid ka eakaid pereliikmeid, kolleege ja tuttavaid.

Alates selle aasta 1. septembrist on Terviseameti Lääne regionaalosakond Pärnu linna omavalitsusüksuses registreerinud 79 nakatunud üldhariduskoolide õpetajat, kellest 41 ehk 52 protsenti on nakatunud õppeasutuses töötades. Ka õpetajad on nakkust edasi kandnud pereliikmetele ja kolleegidele.

Üle viie nakatunuga koolikoldeid on Pärnu linnas registreeritud kaheksa, kolletes nakatunud õpilaste ja õpetajate arv on 95.