K, 1.02.2023

Kersna riigikogule: doktoriõpe tuleb muuta atraktiivsemaks

PM Haridusportaal
Kersna riigikogule: doktoriõpe tuleb muuta atraktiivsemaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Minister Liina Kersna.
Minister Liina Kersna. Foto: Pilt videost

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tutvustas kolmapäeval riigikogus õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu, millega luuakse raamistik doktoriõppe reformile.

Kersna ütles eelnõu esimesel lugemisel, et muudatused doktoriõppes on hädavajalikud. «Tahame kasvatada doktoriõppe atraktiivsust, muuta õppe läbimise tõhusamaks ja kindlustada seeläbi teadlaste järelkasvu nii akadeemilises sektoris kui kogu Eesti ühiskonnas,» sõnas Kersna. «Doktorandid ei ole üksnes üliõpilased, vaid ka alustavad teadlased, kelle põhitööks on doktoriõpingud ja doktoritöö ettevalmistus ning kes saavad oma töö eest palka.»

Doktoriõpet reformitakse selliselt, et enamikule doktorantidele on tagatud nooremteaduri ametikoht ülikoolis või teadus- ja arendusasutuses või sõlmitud tööleping ülikoolivälises asutuses oma doktoritööga seotud valdkonnas. Ülikooliväliste partneritega koostöös tehtavat doktorantuuri nimetatakse teadmussiirde doktorantuuriks. Sel juhul valmib doktoritöö ettevõtte või asutuse vajadusi arvestades ning doktorant jätkab töötamist partnerasutuses. Teadmussiirde doktorantuuri peamine eesmärk on valmistada ette doktorikraadiga tippspetsialiste töömaailmale väljaspool akadeemilist sektorit ning edendada ülikoolide ja ettevõtete koostööd.

Säilitatakse ka võimalus, kus doktorant teadustöö tegemiseks töölepingut ei sõlmi, läbib õpingud muu põhitöö kõrvalt ning ilma seni kehtinud doktoranditoetuse saamise õiguseta.

Sama eelnõuga muudetakse õppelaenu tingimusi õppuritele soodsamaks. Krediidiasutusel ja laenusaajal on võimalik leppida kokku intressi määras, mis pole suurem kui kuue kuu euribor + kolm protsenti aastas, ning intressi ülempiiriks laenuvõtjale jääb viis protsenti aastas. Kokkuleppel krediidiasutusega võib alustada õppelaenu tagasimaksmisega 18 kuu möödumisel õpingute lõpetamisest, praegu tuleb seda teha 12 kuud pärast õpingute lõppu. Kahe käendaja asemel piisab edaspidi ühest.

Eelnõuga muudetakse ka vajaduspõhise õppetoetuse tingimusi. Kolmandatest riikidest õppimiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalastel kaob õigus saada vajaduspõhist õppetoetust.

Praeguse kava kohaselt jõustuvad muudatused alates 2022. aasta 1. septembrist. Üleminek uuele doktoriõppe kontseptsioonile toimub järk-järgult kuni 2026. aastani.

Doktoriõppe reformi on ette valmistatud alates 2019. aastast.

Märksõnad
Tagasi üles