Olümpiaad tahab noori vampiirilugude juurest eesti kirjanduse juurde tuua

Oskar Lutsu «Kevade» tegelaste eluolu ja juhtumised vajavad tänapäeva õpilastele rohkem selgitamist. Foto: Kaader filmist

Murdmaks müüti, et eesti kirjandus on õpilastele igav ja keeruline korraldab Eesti Emakeeleõpetajate Selts (EES) sel sügisel esimest korda olümpiaadi, mille eesmärk on väärtustada just eesti kirjandust.  

Esimestena astuvad kirjanikest võistlustulle A.H. Tammsaare ja Anrdus Kivirähk, kelle teoste kohta esitatud küsimustele hakkavad vastama 9.-12. klasside õpilased. Täpsemalt on olümpiaadi teema formuleeritud kui «Tammsaare ja Kivirähki elu ja looming». Võistluse ühe eestvedaja, emakeeleõpetajate seltsi juhatuse liikme ning Tallinna reaalkooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetaja Anu Kelli sõnul on selle valiku taga soov tuua tähelepanu keskmesse eesti kirjandus ja kirjanikud.

Õpilased loevad pigem inglise keeles

Tavapäraselt on kirjanduse olümpiaadidel fookuses kogu maailma kirjandus ning omamaised sõnameistrid ja lugudejutustajad kipuvad kohati tahaplaanile jääma. Samuti on koolides süvenev trend, et õpilaste lugemislauale satub üha enam pigem ingliskeelne kirjandus. «Põhikooli vanem aste ja gümnaasium kipub lugema tõesti võõrkeeles, sest see on nende jaoks isegi lihtsam kui eesti keeles lugemine,» nentis Kell, lisades et iseenesest ei ole selles midagi halba, kuni sellega ei kaasne kodust kaasa saadud suhtumist, et elus läbi löömiseks ongi vaja vaid inglise keelt ja eestikeelne kirjandus jäetakse kui vähemtähtis kõrvale.

Olümpiaadiga tahetaksegi eesti kirjandusele suuremat tähelepanu pöörata. Julgustada õpilasi lugema ja julgustada ka õpetajaid eesti kirjandusega tundides rohkem tegelema. «Ajaloo ja kirjanduse õpetajatel on kohati tekkinud arvamus, et eesti kirjandus on õpilastele igav ja keeruline, sest sõnavara sunnib süvenema, aga süveneda ju ei taheta,» tõdes Kell.

Kuidas lapsi ja noori rohkem lugema innustada?

AK: Eks inimene on nii laisk, kui tal lastakse olla ja kui internetist leiab raamatute kokkuvõtted, siis see on lihtne kõrvalehiilimise viis, mida palju ka kasutatakse. Kuid lugemishuvi tekitamine on kindlasti õpetaja ülesanne: milliseid lugusid ta oskab raamatule sissejuhatuseks rääkida ja millele tähelepanu juhtida. Näiteks „Kevadest“ rääkides ei mõista tänapäeva lapsed enam seda, mida tähendas venestamine ja miks Toots koolis õppimisega hakkama ei saanud. Seega peaks lugemisele eelnema rühmatööd, arutelud, analüüsid.

Motiveerimiseks ja innustamiseks on vajalik isiklik kontakt õpilase ja õpetaja vahel, läbi veebi seda teha ei saa. Kindlasti ei innusta kedagi lugema lugemiskontroll, kus küsitakse üksikuid fakte või detaile, kuid kontroll on siiski vajalik, et olla õiglane nende suhtes, kes tõesti lugesid, mitte ei sirvinud veebist sisututvustust. Lahenduseks võiks olla see, et lugemiskontrolli ajal võib vabalt raamatut kasutada, siis on ka kohe näha, kes luges, kes mitte.

Õpilastele meeldib, kui nendega sõlmitakse kokkuleppeid. Näiteks ühe raamatu saavad nad ise valida oma maitse järgi ja las siis tuleb neid vampiirilugusid. Teise raamatu pakub õpetaja. Näiteks loeme kuuenda klassiga Dickensi «Oliver Twisti», mis on neile paras tükk tegemist ja millele vahelduseks saavad nad lugeda midagi, mis neid ennast väga kõnetab.

Väga hästi töötab see, kui saab lugemise siduda teatrietendusega. Näiteks on õpilastele sobinud raamatute põhjal valminud lavastused «Pollyanna» ja «Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal». Hiljem saab loetu ja nähtu üle koos arutleda.

Kirjanikud minevikust ja tänapäevast

Esimese eesti kirjanduse olümpiaadi tarvis tehti valik Kivirähki ja Tammsaare kasuks, kuna need kaks kirjanikku on pärit erinevatest ajastutest, üks minevikust ja teine kaasaegne ning on noortele lugejatele tuttavamad. «Ei tahtnud kohe väga ära ehmatada ning valitud kirjanikud on need, keda käsitletakse paljudes koolides, nad on olulised kirjanikud ja vähemalt Kivirähk ka noorte hulgas populaarne,» avas Kell tagamaid. Edaspidi on kavas ehitada olümpiaad üles noorte silmis keerulisemate tekstide loojatele nagu Mati Unt või Jaan Kross. «Kes teab, kui oleksime kohe nendega välja tulnud, siis äkki ei julgekski keegi osalema tulla,» arutles Kell.

Mida noored meeleldi loevad?

AK: Valik kipub natuke sinna nõiakunsti ja vampiirilugude poole kaldu olevat. Muidugi loetakse muid tekste ka, sest noortekirjandust on palju ja ka head kodumaist noortekirjandust jagub. Kohati isegi nii palju, et ka õpetajatel on raske orienteeruda ja kõigega kursis olla, seda enam, et raamatu avaldamine ei ole iseenesest garantii, et raamat on väärt lugemist. Seetõttu oleks selline koostöö, kus õpetajad annavad teada, mis on noortele meeldinud, tervitatav. Üks, mida olen märganud: noortekirjandus on kohati liiga depressiivne, rohkem on neis raamatutes muret, süngust ja raskeid probleeme kui nalja ja helgust.

Sõnapaar «kohustuslik kirjandus» tekitab aga iseenesest tõrke ja kohustuslikku kirjandust tegelikult ei eksisteerigi. Ainekava annab ette vaid terviktekstide miinimumarvu, mida peaks mingis vanuseastmes lugema. Kuid teatud mõttes on kohustuslik kirjandus muidugi olemas, kasvõi sellepärast, et kui kõik loeksid erinevaid tekste, ei oleks võimalik nende üle ühiselt arutleda.

Õpilasi hindavad professionaalid

Olümpiaadile oodatakse osalema kolmeliikmelisi võistkondi ja osaleda võivad kõik koolid, ka vene koolid, kes tunnevad end eesti kirjanduses ja keeles piisavalt tugevalt. Esimene voor on veebipõhine, kus osalejate hulk ei ole piiratud ja sealt pääseb kummaski vanuseklassis - 9.-10. klass ja 11.-12. klass - edasi kümme võistkonda, kes võtavad omavahel mõõtu mnemoturniiri vormis.

Kelli sõnul otsustati individuaalvõistluse asemel võistkondade kasuks eeldusel, et see innustab rohkem osalema, sest osalejad saavad jagada, kes mida loeb ja koos on ka mõnusam ja toredam arutleda ning vastuseid otsida. Kuigi küsimuste koostamine veel käib on teada, et veebivoorus on küsimused puhtpraktilistel põhjustel faktipõhised, kuid lõppvoorus on võimalikud ka vabamas vormis ja loomingulisemat lähenemist eeldavad küsimused.

Miks peaks raamatuid lugema?

AK: Võtame näiteks «Tõe ja õiguse», on neid, kes leiavad, et see on liiga depressiivne raamat ja milleks seda lugeda. Mina arvan, et see on üks neist raamatutest, mida iga eestlane peaks olema lugenud, sest tegemist on kahtlemata baastekstiga, mis on osa meie idenditeedist. Kirjandus aitab tajuda maailma ja olusid, kõike seda, mis on olnud enne meid, mitmete sajandite jooksul.

Lugemisharjumus peaks tekkima juba kooli ajal, sest olen täheldanud, et kui huvi lugemise vastu koolis ei teki, siis reeglina ei teki see ka hiljem. On ju teada, et lugemine rikastab sõnavara. Olen märganud, et õpilaste sõnavara kipub inglise keele mõjul muutuma ja mõni sõna, mida kasutan on nende jaoks täiesti arusaamatu. Näiteks arvavad paljud õpilased, et sõna «osavõtlik» tähendab milleski osalemist ja sõna «liiderlik» liidrit ja juhti.

Žüriis hindavad ja kommenteerivad õpilaste vastuseid Maarja Vaino, kes on Tammsaare spetsialist ja Andrus Kivirähk, kes on eeldatavasti üsna hea Kivirähki spetsialist ning EESi juhatuse esimees Kaja Sarapuu.

Registreerimise tähtaeg on 11. november ja praeguseks on Kelli sõnul usinamad registreerujad olnud Harju- ja Tartumaa koolid. Veebipõhine eelvoor avaneb internetis 18. novembril kell 13.00 – 14.00 ja lõppvoor 27. novembril algusega kell 12.00 Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumis.

Rohkem teavet olümpiaadi koht leiab emakeeleõpetajate seltsi lehelt.