Koolipsühholoogide nõaundeliinile helistajad on hädas vaimse tervisega

Liina Kersna sõnul aitab laiendatud nõuandeliin leevendada koolipsühholoogide puudust. Foto: Remo Tõnismäe

Sügisel avatud koolipsühholoogide nõuandeliinile helistanud õpetajad on enim kurtnud läbipõlemist ja õpilased vaimse tervisega seotud probleeme.

Nõuandeliini eesmärk on pakkuda hõlpsalt kättesaadavat võimalust rääkida kvalifitseeritud koolipsühholoogiga mugavalt, anonüümselt ja tasuta.

Nõuandeliinile pöördunud õpetajad on seni enim kurtnud läbipõlemisega seotud muresid, lapsevanemad on küsinud nõu lapse toetamise ja lapsega toimetuleku osas, samuti olnud teemaks koolikiusamine.

Lapsed ja noored on helistanud nii kooli kui perega seotud mureküsimustes, teemaks on olnud ka vaimse tervise probleemidega toimetulek. Nõuandeliini psühholoogid on aidanud leida helistajate muredele lahendusi ning vajadusel pakkunud ka järelnõustamise võimalust.

Kevadise distantsõppe ajal käivitati nõuandeliin õpetajatele ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul võeti see hästi vastu. «Kõned olid murelikud ja pikad ning nägime, et anonüümset ja mugavalt kättesaadavat koolipsühholoogi tuge vajavad ka õpilased ning lapsevanemad," kirjeldas Kersna koolipsühholoogide nõuandeliini idee teket. 

Kersna märkis, et koolipsühholooge on vähem kui pooltes üldhariduskoolides, mistõttu on nõuandeliin abiks nii neile, kel koolipsühholoogi enda koolis pole kui inimestele, kellel näiteks julgust psühholoogi uksest sisse astumiseks veel napib. «Otsustasime Eesti Koolipsühholoogide Ühinguga nõuandeliini tööd laiendada, et olla toeks võimalikult paljudele oma vaimse tervise hoidmisel. Nõuandeliin ei asenda koolipsühholoogi olemasolu täielikult, ent on toeks neile, kellel puudub teenusele muidu ligipääs,” ütles Kersna ning lisas, et nõuandeliin tõstab psühholoogilise nõustamise kättesaadavust. «Oleme saanud õpetajatelt positiivset tagasisidet nõuandeliini loomise osas ning tänusõnu, et on olemas koht, kuhu oma murega pöörduda. Paljudel juhtudel oleme näinud, et abi on juba sellestki, kui helistaja saab end lihtsalt tühjaks rääkida,» sõnas minister.

Õpilane, helista abi saamiseks, kui:

• oled mures iseenda või oma lähedase pärast või tunned end pidevalt halvasti;

• sa ei tule enam toime oma igapäevaste kohustustega, nt õppimisega;

• tunned end üksikuna ja vajad ärakuulamist, mõistmist või tahad end lihtsalt tühjaks rääkida;

• sul on keerulised suhted kaaslaste, pereliikmete või õpetajatega;

• sul on raskusi sõltuvustega;

• oled kaotanud lähedase või on juhtunud midagi muud, millega on raske toime tulla;

• oled emotsionaalse, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohver või tead kedagi, kes on;

• vajad abi enesemääratlemisel või soovid arutada oma tuleviku üle.

Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu tervitab laiendatud nõuandeliini soojalt: «Meil on hea meel, et saame rohkem toeks olla haridusasutustega seotud abivajajatele, nii lastele kui täiskasvanutele," sõnas Maikalu öeldes, et helistama on oodatud lasteaedade, koolide, huvikoolide ja teiste laste ja noortega töötavate asutustega seotud inimesed.

Lapsevanem ja õpetaja, õige aeg on pöörduda koolipsühholoogi poole kui:

• oled mures lapse meeleolu, käitumise või lapse(ga) toimetuleku pärast;

• soovid nõu küsida selles osas, kuidas last paremini toetada;

• lapse käitumine on ootamatult muutunud;

• oled teinud koostööd kodu ja kooli vahel, kuid mured püsivad. Nii õpetaja kui ka vanem on lapsega rääkinud, aga see pole muutust toonud;

• oled mures enda toimetuleku osas kooliga seotud küsimustes.

Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kell 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kell 16–20. Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.