Kiik: senine testimise kord koolides polnud piisavalt tõhus
20. oktoober 2021, 09:10
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik märkis kolmapäeva hommikul riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ees esinedes, et senine testimise kord koolides polnud piisavalt tõhus ja seetõttu oli vaja kehtestada uus kord.
Alaealiste puhul on eesmärk eeskätt koolides kontaktõppe tagamine ja selleks kiire nakatumise tuvastamine ja lähikontaktsete isolatsiooni suunamine, ütles Kiik.
Kiik märkis, et sellisel kujul testimine, nagu praegu koolides toimub, ehk alguses tehakse kiirtest ja seejärel veel ka PCR-test, ei ole piisavalt tõhus ja operatiivne nakatunu tuvastamiseks ja isoleerimiskes. Seetõttu võttiski valitsus teisipäeval vastu otsuse, et lähikontaktsed lapsed peavad kohe jääma koju ja seda seniks, kuni PCR-test on tuvastanud nende puhul nakatumise või mitte.
Masstestimise osas toetab riik aegajalt laialdasemat testimist, et selgitada välja nakatunuid ja neid koju saata.
Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks otsuse, mille järgi peab koolis koroonaviirusesse nakatunuga lähikontakti sattunud õpilane tegema PCR-testi alates kontakti neljandast päevast ning kuni PCR-testi tulemuse teadasaamiseni peab ka haigussümptomiteta õpilane koju jääma. Testima ei pea vaktsineeritud õpilased ega õpilased, kes on Covid-19 haiguse läbi põdenud.
Nakkusohutuse tagamise kord puudutab ka kuni 12-aastaseid õpilasi, kes peavad pärast koolis olnud lähikontakti tegema PCR-testi ja jääma kuni testi tulemuse teadasaamiseni koju. Kuna 12-18-aastased ei pea enam pärast Covid-lähikontakti koolis tegema antigeeni testi, väheneb testide tegemise üldarv.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on ühiskondlik huvi hoida koolid Covid-kriisis avatuna ja katkestada võimalikult kiirelt kooliperedes hargnevad nakkusahelad. «Me küll teame, et lapsed ja noored ise seda haigust reeglina raskelt ei põe, kuid nad siiski haigestuvad ja viivad koroonaviiruse koju, kus see võib vaktsineerimata perekondades tuua kaasa ränki haigusjuhtumeid,» lausus Kallas.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rõhutas, et möödunud õppeaasta kogemus näitas teravalt, kui oluline on kogu koolipere jaoks säilitada harjumuspärane õppeprotsess ja seda viisil, mis võimaldaks hoida koroonaviiruse levikut kontrolli all. «Covid-kriisi lahendamise üks olulisemaid eesmärke on hoida koolid avatuna ja õppetöö käimas, et lapsed ja noored saaksid võimalikult head haridust ega maksaks epideemia kõrvalmõjuna tulevikus ränka hinda elus halvema hakkamasaamise tõttu,» ütles Kersna. «Meie pedagoogid, teadlased, lapsevanemad ja usun, et suurem osa ühiskonnast on siin ühel meelel, et koolide avatuna hoidmiseks tuleb teha kõik pingutused.»
Kersna märkis, et koolide avatuna hoidmisesse saab kaasa aidata iga lapsevanem, kes usaldab arste ja laseb vaktsineerida nii ennast, kui oma 12-aastaseks saanut või vanemat last. «Loeb iga süst, et Eesti rahvas oleks tervem ja haritum,» ütles Kersna.
Uuendatud korra järgi tohib õpilane pärast nakkusohutust tõendava PCR testitulemuse teadasaamist taas osaleda nii õppetöös kui ka kõigis huviringides. See tähendab, et ka koolivälisele huviharidusele, huvitegevusele ja noorsootööle, aga ka õpilaste spordivõistlustele ning spordi- ja liikumisüritustele, hakkab kehtima sama regulatsioon.
Kui õpilane ei ole nõus end testima, peab ta viibima 10 päeva eneseisolatsioonis. Testimisest on vabastatud kõik vaktsineeritud õpilased ja õpilased, kes on haiguse läbi põdenud.
Ilma testimiseta saab nn lihtsustatud isolatsiooni jääda ainult lasteaias või lastehoius toimunud lähikontakti korral eelkooliealine laps. See tähendab, et koolieelses lasteasutuses lähikontakti sattunud lapse puhul tuleb jälgida tervist ja kui lapsel ei ilmne haigussümptomeid, tohib ta lasteaias või -hoius edasi käia ja ka osaleda sama asutusepõhises huvitegevuses. Väljaspool asutust toimuvatest trennidest või muudest huviringidest tohib ta osa võtta pärast 10 päeva möödumist lähikontaktist.