Kultuuriministeerium kuulutas välja kunstiüliõpilaste konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile. Stipendiumi makstakse Wiiralti loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest ja sellega toetatakse kunstitudengite õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist.
Algas konkurss Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile
Eduard Wiiralti autoritasude pärija on kultuuriministeerium. Kunstniku loomingu kasutamise eest laekuvast rahast makstakse stipendiumi alates 2004. aastast.
«Kunstiturg on praegu väga aktiivne ning Wiiralti looming kõnetab huvilisi endiselt, seega saame kogunenud tasude eest anda sel aastal välja lausa viis stipendiumit. Senine aktiivne taotlemine ning üha paremini põhjendatud avaldused näitavad, et stipendium on oluline tugi kunstitudengitele, kes on oma loomingule vähemalt sama pühendunud kui nende eelkäijad eelmisel sajandil,» märkis kultuuriministeeriumi kunstinõunik, valikukomisjoni juht Maria-Kristiina Soomre.
Stipendiumi kandidaat võib olla iga täiskoormusega riiklikult tunnustatud õppekaval õppiv kunstitudeng, sealhulgas välisülikoolides õppija. Kandideerijail tuleks selgelt läbi mõelda stipendiumi eesmärk isiklikus plaanis ning avada võimalikult täpselt oma loometegevuse põhimõtteid ja sihte.
Ühe stipendiumi suurus on 3000 eurot ning need annab laureaatidele aasta lõpus üle kultuuriminister Anneli Ott. Eesti Kunstimuuseum lisab stipendiumile traditsiooni kohaselt nimelise kuldkaardi, mis annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis muuseumi filiaalides.
Stipendiumite esitamise tähtaeg on 15. november.
Möödunud aastal osutusid laureaatideks skulptuuri, installatsiooni ja joonistustega tegelev Anna Mari Liivrand, kunstnik ja kuraator Kaisa Maasik ning moekunstnik Tauri Västrik. Kokku on alates 2004. aastast välja antud 38 stipendiumi.