Koolide testimiskoormuse vähendamiseks võidakse vaktsineerimata õpilased suunata edaspidi PCR-testile

Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimehe Urmo Uibolehti sõnul teeb koolijuhtidele muret vaktsineeritud õpetajate aina suurem viirusesse nakatumine.. Foto: Margus Ansu

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna arutas kohtumisel Koolijuhtide Ühenduse uue juhatusega koolide suurt koormust koroonatestide tegemisel, mille vähendamiseks ja turvalise koolikeskkonna tagamiseks on kavas suunata lähikontaktsed vaktsineerimata õpilased PCR-teste tegema. 

«Koolijuhid on oma meeskondadega töötanud poolteist kuud selle nimel, et koolid saaksid olla võimalikult turvaliselt avatud ning on rakendanud kohusetundlikult koolikeskkonnas kehtestatud lihtsustatud karantiini,» tunnustas minister Kersna koolijuhte. «Lihtsustatud karantiinikord pani koolidele lähikontaktsete esmase testimise korraldamise kohustuse ja see on tekitanud koolidele lisatööd,» ütles minister, kelle sõnul kaalub valitsus koos ekspertidega lihtsustatud karantiinikorda muuta nii, et koolikeskkond oleks turvaline, aga koolidel väheneks testimise koormus.

«Eksperdid on pakkunud, et haridusasutuses lähikontaktseks osutunud vaktsineerimata õpilased teeksid PCR-testi ning kui selle tulemus on negatiivne, siis saaksid nad kontaktõppes jätkata,» ütles minister ning lisas, et esmaspäeval arutletakse sel teemal teadusnõukojaga ja teisipäeval jätkab arutelu ka valitsus. Uus kord rakenduks pärast koolivaheaega. Senise lihtsustatud karantiinikorra järgi pidid vaktsineerimata õpilased lähikontakti korral karantiini vältimiseks end koolis testima.

Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht kinnitas, et koolijuhtide eesmärk on hoida koolid nii avatud kui võimalik. «Klassi või kooliastme distantsile suunamine on olnud alati erakorraline meede, kui kõik ülejäänud on juba kasutatud. Koolide lahtihoidmine on oluline,» kinnitas Uiboleht, kelle sõnul tekitab koolijuhtides muret vaktsineeritud õpetajate aina suurem viirusesse nakatumine. Minister kinnitas kohtumisel, et kõik haridustöötajad, kellel on vaktsineerimisest möödas kuus kuud, saavad kohe kas kooliõe või perearsti poole pöördudes tõhustusdoosi. «Õpetajate maksimaalne kaitstus viiruse eest on äärmiselt oluline. Sellepärast otsustas valitsus, et haridustöötajad saavad kohe ka tõhustusdoosi,» kinnitas minister.

Lisaks arutati kohtumisel ka koolijuhtide valimisprotsessi, karjäärimudeli ja rahastamise teemal. «Koolijuhid on ühtlasi tippjuhid, kel lasub suur vastutus oma meeskonna toetamise ja õppetöö korraldamise eest. Oleme pingutanud selle nimel, et õpetajate palk tõuseks. Täpselt sama tähtis on, et ka koolijuhtide tasu tõuseks,» ütles minister, täiendades, et üle peab vaatama koolide rahastamismudelis juhtimiskomponendi osa.

Kohtumisel osales Koolijuhtide Ühenduse uus juhatus, kuhu kuuluvad Aule Kink, Annely Ajaots, Ain Tõnisson, Raino Liblik, Tõnu Erin, aseesimees Toomas Kruusimägi  ja juhatuse esimees Urmo Uiboleht, ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna, kantsler Kristi Vinter-Nemvalts, üldhariduspoliitika osakonna juht Liina Põld, haldusküsimuste asekantsler Pärt-Eo Rannap, kriisijuht Rain Sannik, üldhariduse valdkonna juht Ruth Opmann, riigigümnaasiumide rajamise koordinaator Ülle Matsin, haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Eneken Juurmann.