K, 1.02.2023
HARIDUSMÕTE ⟩ Hea õpik aitab õpilasel õitsele puhkeda
Kirjastuse Koolibri peatoimetaja Kadri Rahusaare sõnul on õpik eeskätt õpilase, mitte õpetaja jaoks. Foto: Erik Prozes
Agnes Korv
, Haridusportaali toimetaja
Hea õpik aitab õpilasel õitsele puhkeda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Kui õpilane tunneb õpitud oskusest rõõmu ja saab ka ilma kõrvalise abita õpitavast aru, siis on tegemist hea õpikuga, olid mõtted, mida edastasid Kuku raadio „Haridusmõtte“ saates Avita kirjastuse matemaatikaõpikute autor Kärt Matiiseen ja Koolibri kirjastuse peatoimetaja Kadri Rahusaar.

Arutledes selle üle, mis on üldse õpik ja kellele on see mõeldud leidis Matiisen, et õpik on ühteviisi vajalik töövahend nii õpetaja kui õpilase jaoks. „Õpik on süsteemne järgnevuste kogum, mis loob valdkonnast arusaamise,“ defineeris ta. Rahusaare hinnangul on õpik aga rohkem suunatud õpilasele ja mõeldud selleks, et õpilane saaks selle toel ka iseseisvalt õppida või õpetaja jutule lisatuge otsida.

Kümme aastat kehtinud riiklik õppekava on toonud õpikute turule teatud rahunemise, kuna kõikides kooliastmetes on kõik vajalikud õpikute komplektid olemas ning seetõttu uusi õpikuid enam niimassiliselt peale ei tule. Uue õpiku koostamise vajaduse taga on Matiiseni sõnul enamasti muutused ühiskonnas ja koolis. „Autorite hulgas on praktikuid, kel on kogemus, kui keerulist ülesannet on võimalik tunni jooksul õpilastele anda ja milliste ülesannete järgi on vajadus, see on kogemuspõhine,“ selgitas ta. Millist õpikut õpetamisel kasutada, sõltub Matiiseni selgitusel mitmest asjaolust. Esiteks, kooli võimalustest, kas kool saab lubada mitme erineva õpikute komplekti soetamist, nii et üks oleks kodus ja teine koolis. Teiseks, õpilaste erinevast võimekusest. „Kui mul on üks õpilane, kel on reaalse mõtlemise peale annet ja teine, kelle jaoks on matemaatika tõeline väljakutse, siis ma ei saa neid sama õpikuga õpetada, tulemust ei oleks,“ tõdes Matiisen. Ta lisas, et valikuid mõjutavad ka õpetaja enda arusaamad õpetamisest, tema empaatiavõime ja muidigi ministeeriumist tulevad ning kohati heitlikud soovitused ja ettekirjutused. „Minule on oluline, et ma saan aru, milline ülesannne millisele õpilasele sobib, et õpilane läheks õitsele ja tajuks edu. Kui õpik õpilast ei aita, siis ma valin mingi teise materjali,“ kirjeldas Matiisen otsuste tagamaad.

Digimaterjal annab rohkem mänguruumi

Digiõppematerjalide eeliseks paberõpikute ees oli saatekülaliste hinnangul suurem valikuvabadus ja võimaluste rohkus. „Õpetaja saab läheneda individuaalsemalt, leides ülesandeid, mis on just sellele õpilasele jõukohased,“ leidis Matiisen. Ta lisas, et kui tavapärases õppes on interpreet, siis digiõppes on õpetaja julgustaja ja õpilane saab rohkem valikuid oma õppimise teekonnal ise teha.

Rahusaar tõi Opiqu taoliste platvormide eelisena esile, et näiteks matemaatikas on kogu õppematerjal korraga kättesaadav ja ülesande raskusastet saab valida ka klass all – või ülevaltpoolt. Selline paindlikkus tähendab Rahusaare sõnul seda, et digiõpe on tulnud, et jääda. „Samas, ka paberõpik ei kao ära. Ka kümne aasta pärast on neid, kellele see on sobilikum,“ kinnitas ta.

Millisel tasemel on digiõppematerjalid sõltub Matiiseni sõnul suuresti sellest, millised on ühiskonna ootused. „Kui ühiskond ütleb, et koolis on raske, siis hakkavad ka õppevahendid minema lusti ja mängu suunas ja pingutus taandub, kui ühiskond otsustab, et meile on vaja arukaid ja õppinud inimesi, kes julgevad teha vigu, siis pakuvad ka õppematerjalid erinevat tüüpi väljakutseid igasugustele inimestele ja ei saa ühe klikiga vastust, on vaja pingutada ja rakendada oma potentsiaali, et tulemus tuleks.“

Õpik olgu pigem natuke liiga mahukas kui hõre

Õpikutele on ette heidetud, et need on liiga mahukad ja kõike neis sisalduvat ei olegi võimalik koolis läbi võtta. Rahusaare sõnul lähtuvad õpikute koostajad mahukust ja ülesannete raskusastet valides peamiselt keskmisest õpilasest ning sisu kirjutab ette õppekava. „Eks mahukus sõltub ka sellest, kas piirdume teemade defineerimisega või läheme sügavuti,“ selgitas Rahusaar. Matiiseni sõnul on õppekavad koostatud hindele hea vastavatele oskustele. „Kui õpikus üle selle taseme midagi ei ole, siis ei olegi seal võimekale õpilasele midagi,“ rõhutas ta. „Mis ühele liiga mahukas, on teisele lihtne lugemine. Õpikus võiks olla aga kõigile midagi ja õpik võiks olla õppekava ettekirjutusest mahukam.“

Saadet, mida juhtis Indrek Ojamets saab järelkuulata  

Märksõnad
Tagasi üles