DOKTORITÖÖ ⟩ Innovaatilise õppemeetodi juurutamiseks kulub vähemalt õppeaasta

PM Haridusportaal
Copy
Doktoritöö autor Janika Leoste uuris uudsete meetodite omaksvõttu matemaatikatunnis.
Doktoritöö autor Janika Leoste uuris uudsete meetodite omaksvõttu matemaatikatunnis. Foto: Tallinna ülikool/Erakogu

Kolmapäeval kaitseb Janika Leoste Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudist doktoritööd teemal «Tehnoloogiliste innovatsioonide adopteerimine ja säilitamine õpetajate klassiruumi praktikates – õpperobotite matemaatikatundi integreerimise näide», mis uuris, kuidas kulgeb koolis uute õppemeetodite kasutuselevõtmine. 

Doktoritöös läbi viidud rakendusuuringutesse kaasati nelja aasta jooksul 189 Eesti õpetajat ja haridustehnoloogi 67 koolist ning üle 2000 õpilase. Töö tulemusena valmis TELIPi (Technology Enhanced Learning Innovation Process) mudel, mis kirjeldab, kuidas õpetajad võtavad kolmeastmelise juurutusprotsessi* käigus kasutusele uue tehnoloogilise õppemeetodi. 

Mudeli koostamise aluseks olid nii maailma enamlevinud tehnoloogia omaksvõtu mudelid kui ka selles valdkonnas viimastel dekaadidel tehtud praktilised uuringud. Mudelit testiti uuringus osalenud 3. ja 6. klassi õpetajatega, kes olid kolme aasta jooksul lisanud oma õppemeetodite hulka robotite kasutamise.

TELIPi mudeli ja sarnaste lähenemisviiside kasutamine muutub aina aktuaalsemaks Euroopa Liidu rohepöördeks vajalike teabemahukate ja suhteliselt kallite õpimeetodite tõhusal ja jätkusuutlikul juurutamisel. Leoste loodab, et töö aitab nii haridusteadlastel, poliitikutel kui ka koolijuhtidel vabaneda väärarusaamast, justkui piisaks innovaatilise õppemeetodi juurdumiseks sellest, kui õpetaja seda kasutab. Õpetaja vajab oma õppemeetodite rikastamiseks kindlat selgust, et uudne lähenemine loob tõestatud lisaväärtuse nii õppeprotsessile tervikuna kui ka õppijate õpitulemustele ja heaolule. Ainus võimalus selle selguse loomiseks on uut võtet päriselus järele katsuda – protsess, mis võib võtta õppeaasta või enamgi. Tõsi, õpetaja võib järeleproovimise tulemusel jõuda hoopis veendumusele, et uus meetod on proovitud moel kasutamiseks sobimatu.

Riikliku hariduspoliitika soositud uudse õpimeetodi juurutamisel tuleb seega arvesse võtta kindlaid meetodi jätkusuutlikkust toetavaid faktoreid, eriti meetodi omandamisega seonduvaid sotsiaalseid praktikaid. Õpetajate heakskiitu meetodile ja selle omaksvõttu mõjutavaile faktoritele tuleb tähelepanu pöörata kindlates meetodi juurutamisprotsessi astmetes, et võimaldada õpetajal kiiremini ja valutumalt see oma õppetöösse põimida.

Tallinna Ülikool on kasutanud TELIPi mudelit juba mitmes projektipakkumises Euroopa Horisondi taotlusvoorudes, mis on seotud innovatiivsete õpimeetodite jätkusuutliku rakendamisega.

Töö inglisekeelne nimi: «Adopting and Sustaining Technological Innovations in Teachers’ Classroom Practices – The Case of Integrating Educational Robots into Math Classes»

Avalik kaitsmine toimub Tallinna Ülikooli saalis M648. Kaitsmist saab jälgida ka Zoomi vahendusel.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA

*Kolmeastmeline juurutamisprotsess: Awareness-Acceptance-Adoption ehk teadlikkus – nõustumine – omaksvõtt.

Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets ning Tallinna Ülikooli professor Timo Tobias Ley. Oponendid on Tartu Ülikooli professor Margus Pedaste ning Helsingi ülikooli dotsent Kalle Juuti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles