Kokkuvõttevõistlusel TUUM saab igaüks panna proovile enda oskuse teha head kokkuvõtet. Üheksandat aastat toimuvat võistlust korraldavad Tartu Ülikooli (TÜ) eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja Eesti Keele Instituut koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga.
Reedel ja laupäeval toimuv TUUM on võistlus, kus iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist. TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kaasprofessori ja žürii juhi Tiit Hennoste sõnul on võistluse suur eesmärk tuua inimesed teadmiseni, et kokkuvõtete tegemine on meie elu ja tegevuse üks aluseid. Ta tõi näiteks, et oskust teha kokkuvõtteid vajame sotsiaalmeedias kommentaare kirjutades, koolis õppides, tööle kandideerides, mõnda projekti kaitstes või kasvõi iseennast tutvustades. «Tänapäeva kiires maailmas on oskus teha häid kokkuvõtteid eluedu üks olulisi aluseid. Ja see omakorda nõuab head tekstide lugemise ja mõistmise oskust,» võttis Hennoste kokkuvõtete tegemise olulisuse lühidalt kokku.
Tuumata kokkuvõte jääb kohe kõrvale
Võistlusel on osalejate ülesanne teha 200-sõnaline kokkuvõte, mis on umbes viis kuni seitse korda lühem kui lähtetekst. Žürii liikmena soovitas Hennoste pöörata tähelepanu sellele, et kokkuvõttes oleks loo tuum ja olulised ideed üldistavalt välja toodud. «Kui tuum on selgelt eristatud, siis on lootust, kui ei ole, siis jääb see tekst kohe kõrvale,» tõdes ta. Ta lisas, et arukas oleks vältida lähteteksti struktuuri kopeerimist ja asuda kohe asja juurde. «Muidu võib kergesti juhtuda, et suurem osa tekstist on sissejuhatus, aga tuumani ei jõutagi.»
Kasuliku näpunäitena tõi Hennoste esile, et hea kokkuvõte ei loetle lähteteksti huvitavaid detaile vaid üldistab seda kokkuvõtja enda sõnadega. Tsitaate on Hennoste sõnul mõistlik kasutada vaid siis, kui need on tõepoolest väga olulise mõtte sõnastused viisil, millest paremini kokkuvõtja öelda ei oska. «Hea kokkuvõte on neutraalne tekst. See ei esita kokkuvõtja arvamusi, suhtumisi, tundeid lähteteksti kohta, vaid vahendab lähteteksti autori mõtteid,» sedastas Hennoste ning lisas, et oluline on ka teksti ladusus, arusaadavus, õigekiri ning stiilitunnetus, mis lähtub selge kirjakeele, mitte sotsiaalmeediakeele tavadest.
«Kokkuvõtete eesmärk on anda lugejale võimalus saada infot ilma pikki tekste lugemata,“ sõnas Hennoste.
Lähtetekstiks on keerukama ülesehitusega esseed
Lähtetekst valitakse võistlusele ajalehtedest ning valiku taga on eesmärk leida üldhariv tekst, mis oleks lugejale ka niisama huvitav. «Eelistame esseid, mis ei oleks liiga selge, loogilise ja lihtsa ehitusega,» tähendas Hennoste. Ideoloogiliselt liiga kuumadest hetketeemadest püütakse valikut tehes žürii juhi sõnul hoiduda, sest nene puhul on inimestel raske hoiduda oma arvamuse lisamisest. Varasematel aastatel on kasutatud näiteks selliseid tekste nagu Ilmar Raagi «Kultuuritust ei ole olemas», Kätlin Konstabeli «Edukas valetamine on väga keeruline» ja Martin Ehala «Väike-Eesti ja Suur-Eesti».
Võistluse toimumise kaheksa aasta jooksul on kokku saabunud ligikaudu 1500 tööd. Parimatel aastatel - mis on aastad, kui õpetajaid on õhutanud oma õpilasi hoogsalt osalema - on neid olnud üle 200, keskmine jääb 150 ringi. Osalejaid on igas vanuses, kõige nooremad on olnud algklasside õpilased ja kõige vanem üle kaheksakümne aastane.