K, 1.02.2023

Kultuurikomisjon toetas doktoriõppe reformimist

PM Haridusportaal
Kultuurikomisjon toetas doktoriõppe reformimist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Aadu Must.
Aadu Must. Foto: Tairo Lutter

Riigikogu kultuurikomisjon otsustas toetada ja saata esimesele lugemisele eelnõu, millega soovitakse kasvatada doktoriõppe atraktiivsust.

Komisjon tegi ettepaneku võtta valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu iigikogu täiskogu päevakorda esimeseks lugemiseks 27. oktoobril.

Plaanitavate muudatustega korraldatakse doktoriõpe ümber selliselt, et doktorandid oleksid alustavad teadlased, kes teevad oma tööandja juures teadustööd, edastas riigikogu pressiesindaja. Reformi tulemusena saavutatakse olukord, kus valdav osa doktorante on ülikoolis, teadus- ja arendusasutuses või ettevõttes seotud töölepinguga, mille põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktoritööga samas valdkonnas ning kooskõlas doktorandi õppe- ja teadustöö kavaga. Samas säilib võimalus omandada doktorikraad sarnaselt praeguse süsteemiga.

Samuti asendatakse senine doktoranditoetus nooremteaduri töötasuga, muudetakse õppelaenu tingimusi õppurite jaoks soodsamaks ning kutsehariduse põhitoetuse määramist paindlikumaks. Senise doktoranditoetuse fondi arvelt eraldatakse ülikoolidele palgatoetust nooremteadurite palkamiseks.

Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on doktoriõppega hetkel seotud mitmeid murekohti, seejuures madal lõpetajate arv, ülemäärane töökoormus, doktorikraadiga inimeste koondumine kõrgharidussektorisse ning ebapiisav doktoranditoetus. «Selleks, et saaksime tegutseda teadmuspõhiselt, vajame rohkem doktorikraadile vastavate teadmiste ja oskustega inimesi. Eesti üliõpilaste huvi doktorantuuri astuda on aga vähenenud – ühiskonnas ei tunnetata sageli vajadust doktorikraadiga tippspetsialistide ja nende oskuste järele,» rääkis ta.

Musta sõnul kujundatakse muudatuste tulemusel ümber doktorantide töötingimused, et võimaldada selget ja ühetaolist doktoriõppega seonduvate tööülesannete fikseerimist. «Loodetavasti väheneb seega doktoriõppe läbimise aeg ning suureneb lõpetamiseni jõudnute osakaal,» lisas ta. «Samuti kasvab väljaspool akadeemiat doktoritöö tegemiseks sõlmitud töölepingute arv, mis aitab viia teadmust nii era- kui ka avalikku sektorisse.»

Komisjoni esimees rõhutas, et ümberkorraldustega ei tohi aga kaasneda doktoriõppe kvaliteedi langus.

«Vähesed võimalused erasektoris doktorikraadile vastavat ning konkurentsivõimeliselt tasustatud tööd leida vähendavad üliõpilaste motivatsiooni õpingud lõpetada või üldse doktorantuuri astuda»“ rääkis kultuurikomisjoni aseesimees Jaak Valge. «Samuti on probleemiks ebapiisavad toetused ning ülekoormus, mis sunnib doktorante õpingutes osalise koormusega osalema või pärsib teadustööle pühendumist,“ lisas ta. „Senine madal lõpetamiste ja doktorikraadi kaitsmiste määr viitab vajadusele doktoriõpe kiiremas korras Eesti ühiskonna vajadustele vastavalt ümber korraldada,» rõhutas Valge.

Komisjoni aseesimees tõstatas ka küsimuse teadustegevuse institutsioonikesksusest. «Olukorras, kus doktoritöö valmib ettevõtte või asutuse vajadusi arvestades, on oluline kriitiliselt jälgida, et kannatama ei hakkaks doktorantide akadeemiline vabadus,» lisas ta.

Muudatuste tulemusena hakkaks doktorant nooremteaduri ametikohal töötades saama doktoranditoetuse asemel töölepingu kohaselt nooremteaduri töötasu. Seeläbi suureneb doktorandi igakuine sissetulek ning tema usaldusväärsus krediidiasutuste silmis. Töölepinguline suhe võimaldab doktorandile tagada sotsiaalsed garantiid, näiteks iga-aastase tasustatud puhkuse, võimaluse saada haigushüvitist ning töötervishoiunõuete kohaldumise. Samuti muudetakse õppelaenu tagasimaksmine intressimäära alanemise tõttu soodsamaks, vähendatakse õppelaenu tagamisel nõutavate käendajate arvu senise kahe asemel ühele ning pikendatakse laenu tagasimaksmise algust.

Märksõnad
Tagasi üles