Tänavune aasta õppija 2021 on hiidlane Tenno Lauri, kes läks pärast politseist pensionile jäämist esmalt meditsiinitranspordijuhiks ja otsustas seejärel õppida hooldustöötajaks.
Aasta õppija 2021 Tenno Lauri: pensionil politseinikust hooldustöötajaks
Aasta õppija Tenno Lauri sõnul tuli tal idee õppida hooldustööd pärast seda, kui ta oli jäänud politseist pensionile ja alustanud tööd Hiiumaa haigla autojuhina. «Eks oma osa oli koroonakriisil, sest nägin, kui suur puudus on hooldustöötajatest,» tõdes Lauri. Pärast aasta kestnud õpinguid Haapsalu kutsehariduskeskuses jagab mees end kahe töökoha vahel: autojuhi tööle haiglas lisandus hooldajatöö Hiiumaa Samaaria hooldekodus. Haapsalus, kus Lauri oli oma kursusel ainus lõpetamiseni jõudnud meessoost hooldaja, oli tal enda sõnul esiti õppida veidi harjumatu, sest paus õppimises oli päris pikk. «Kuid mitte midagi ületamatut ei olnud. Päris hea oli, aga õppima pidi kõvasti, ei olnud nii, et lähed sinna lihtsalt istuma,» rääkis Lauri oma kogemusest.
«Õppimine lapseeas on suur pingutus, õppimine täiskasvanuna veelgi suurem väljakutse,» nentis tunnustusüritusel laureaate tervitanud haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts. «Julgustate oma lugudega paljusid, kes täna kahtlevad, kas töö ja laste kõrvalt on võimalik lõpetada gümnaasium, saavutada uus kvalifikatsioon või kas hobist võib saada sissetulekuallikas,» tunnustas ta.
Lisaks Laurile tunnustati täiskasvanud õppija nädala raames toimunud tänuüritusel aasta õpitegu, milleks osutus Mulgimaa Peremäng, ning aasta koolitajat Riina Kütti. Eripreemiad said Maarja Võrk Raplamaalt ja Andres Härm Viljandimaalt ning rahva lemmikuks osutus Aira Jõõts Harjumaalt.
Hõbemedaliga kõrgkooli
Aasta õppija 2021 eripreemia tiitliga pärjatud Maarja Võrk asus pärast 26 aastat taas õppima –Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis rehabilitatsioonikorraldust. Pärast kooli lõpetamist viis ta ellu mõtte uue rehabilitatsioonimudeli Eestisse toomisest. Andres Härm lõpetas suvel Tartu täiskasvanute gümnaasiumi ning gümnaasiumiõpingute kõrvalt sai IT-tugiisiku 4. taseme kutse Viljandi kutsehariduskeskuses. Õpinguid alustas Härm pärast pea kümneaastast pausi õppimises ning kinnitas, et tajub suurt erinevust enda motivatsioonis. «Eesmärk motiveerib, ma tean, milleks ma õpin ja muidugi ei taha ma ühte klassi mitu aastat teha,» rääkis Härm. Ta lisas, et kuigi seltsielu kannatas õppimise tõttu kõvasti, ei kahetse ta ette võetud sammu. Sellest sügisest õpib ta Tallinna Tehnikakõrgkoolis IKT vallas, kuhu sissesaamist hõlbustas oluliselt gümnaasiumis välja teenitud hõbemedal.
Rahva lemmikuks valitud Aira Jõõts oli 2018. aastani lasteaiaõpetaja. Kolm aastat tagasi alustas Aira raamatukogusse tööle asudes ühtlasi õpinguid Tartu Ülikooli infokorralduse õppekaval.
Aasta õpitegu 2021 on Mulgimaad tutvustav koguperemäng Mulgimaa Peremäng. Selle eesmärk on tutvustada Mulgimaad, seal elavaid ja toimetavaid inimesi, huvitavaid tuntud ja tundmatuid ajaloolisi kohti ning eluolu nii minevikus kui tänapäeval.
Koolituskeskuse Tungal asutaja, juht ja koolitaja Riina Kütt pälvis tiitli aasta koolitaja 2021. Ta on veendunud kogemusõppe pooldaja ja usub, et kõik täiskasvanud suudavad ennastjuhtivalt õppida. Riina on ka Võru- ja Põlvamaa koolitajate klubi eestvedaja ja alates 2016. aasta septembrist tegutseb EPALE täiskasvanuhariduse saadikuna.
Lisaks anti välja kaks aasta koolitaja 2021 eripreemiat, mille pälvisid Daniel Kotsjuba ja Veiko Hani. Daniel tegeleb kõiki kaasava disaini praktiseerimise ja arendamisega ning koolitustega samas valdkonnas. Ta on Eesti Kunstiakadeemias kaasava disaini kursuste külalisõppejõud ja avatud akadeemia koolitaja. Ühtlasi on Daniel üks viiest Eesti avaliku sektori innovatsioonitiimi liikmest. Veiko on IKT-valdkonna koolitaja, kes on panustanud tuhandete Eesti haridustöötajate digipädevuse arendamisse. Oma koolitusettevõttes Eduring on Veiko tegelenud ka koolide IT-juhtimise ja haridustehnoloogilise nõustamise ning õppematerjalide digiteerimisega.
Aasta õppija tiitlile esitati kevadel kokku 135, aasta koolitaja tiitlile 71 ja aasta õpiteo kategoorias 58 kandidaati. Nende hulgast valisid maakondlikud komisjonid välja nominendid ning riiklik komisjon võitjad.