K, 1.02.2023

TÄISKASVANUHARIDUS ⟩ Oleme tark rahvas, aga võiks olla veel targemad

Agnes Korv
, Haridusportaali toimetaja
Oleme tark rahvas, aga võiks olla veel targemad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Kantsler Kristi Vinter-Nemvalts: koole kergekäeliselt koduõppele saata ei tohijs
Kantsler Kristi Vinter-Nemvalts: koole kergekäeliselt koduõppele saata ei tohijs Foto: Erik Tikan/Postimees

Eestlased on maailmas ja ka Euroopas võrdlemisi haritud rahvas, kuid samas on meie probleemiks erialase hariduse puudumine suurel osal täiskasvanutest. Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on eesmärk, et eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaal kasvaks 2035. aastaks 80 protsendini.

Paari aasta taguse statistika järgi oli sama näitaja 73 protsenti, mis tähendab, et üle veerandi täiskasvanutest on erialase ettevalmistuseta. 

Vinter-Nemvaltsi sõnul on positiivne, et Eesti inimesed on õpihimulised ja järjest enam omaks võtmas elukestva õppe hoiakut: ligi 20 protsenti täiskasvanutest täiendab end moel või teisel, samas kui Euroopas on elukestvas õppes osalevaid täiskasvanuid pea poole vähem, ehk 10,8 protsenti. Eesti on sellise tulemusega Euroopa Liidus Põhjamaade järel 4. kohal.

Täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooni (ETKA) ANDRAS projektijuht Kertu Eensaare sõnul on Eestil aga kindlasti veel arenguruumi, sest Põhjamaadest oleme siiski tagapool. „Tõepoolest, pea iga viies Eesti elanik vanuses 25-64 osaleb elukestvas õppes, kuid need on kindlad sihtrühmad, kes enesetäiendamisega tegelevad. Näiteks naised osalevad rohkem kui mehed. Samuti kõrgharidusega inimesed osalevad elukestvas õppes rohkem kui madalama haridustasemega inimesed. Murekohaks ongi madalamaharidustasemega inimeste vähene osalemine elukestvas õppes ja ka noored, kes ei jõua keskhariduse omandamiseni,“ selgitas Eensaar.

Õppimine teeb õnnelikumaks

Vinter-Nemvaltsi sõnul tähendab see, et madalama haridustasemega inimesed töötavad enamasti madalapalgalistel ja vähest lisandväärtust loovatel ametikohtadel ning nende potentsiaal nii majandusse panustamisel kui isikliku arengu seisukohast pole ära kasutatud. „Lisaks on teaduslikult tõestatud, et õppimine teeb ka õnnelikumaks,“ märkis Vinter-Nemvalts.

Reedel toimuv täiskasvanud õppijate tunnustamine ning esmaspäeval algav täiskasvanud õppija nädal ongi ellu kutsutud sellele eesmärgile tähelepanu juhtimiseks. Vinter-Nemvalts viitas samas ka hariduse arengukavale 2021-2035, mille sihiks on, et inimesed tajuvad elukestva õppe vajalikkust, on heade oskustega, edukad töös ja ühiskonnaelus ning õnnelikud. „Ühiskonna jätkusuutlikuks toimimiseks on oluline, et iga inimene oleks tööturul rakendatud oma võimete kohaselt ning suudaks tööturul toimuvatele muutustele kiiresti ja paindlikult reageerida. Oleme viimase pooleteise aasta jooksul saanud sellele kinnitust rohkem kui kunagi varem,“ sõnas kantsler. „Koroonakriisi käigus ilmnes hüppeline uute oskuste, eriti digiteemade, ja ümberõppe vajadus – eriti sektorites, mis kõige enam kriisist pihta said,“ lisas ta.

Täiskasvanud õppijad täidavad kutse- ja ülikoole

Vinter-Nemvaltsi sõnul on eriti kasvanud täiskasvanud õppijate osakaal kutsehariduses, kus täiskasvanud moodustavad juba 41,7 protsenti kõigist kutseõppuritest. Ka kõrghariduses on 30+ vanuses inimeste osakaal hakanud viimastel aastatel kasvama. Näiteks 22019/20 õppeaastal oli neid ligi 30 potsenti kõikidest tudengitest. „Ei ole enam midagi ebatavalist olukorras, kui ühes klassis või kursusel õpivad 20-aastane ja 40-aastane nii täiskasvanute gümnaasiumis, kõrgkoolis, kutseõppeasutuses,“ tõdes ka Eensaar.

Vinter-Nemvalts tõi vanemaealiste elukestva õppe soodustamise hea näitena Tartu Ülikooli väärikate ülikooli, mis pälvis oktoobri alguses Tartumaa aasta õpiteo eripreemia. Õppimisvõimalustena nimetas Vinter-Nemvalts ka täienduskoolituskursuseid, milliseid pakuvad rohkem kui 1200 täienduskoolitusasutust. „Mitmed tänavused kursused on suunatud COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisi mõjude leevendamiseks ning toetavad ettevõtete ümberkujunemist vastavalt muutunud oludele. Näiteks on võimalik omandada vajalikke oskusi tööle asumiseks kriisiolukorras kannatada saanud sektoritesse. Samuti õppida juurde - nt valdkonnaspetsiifilisi IKT oskusi ning kaugtööks vajalikke digipädevusi,“ kirjeldas Vinter-Nemvalts õppimisvõimalusi.

Eensaare sõnul on põhjuseid, miks täiskasvanueas õppida soovitakse mitmeid, neist üks on pragmaatiline: õpitakse selleks, et oleks parem läbilöögivõime elus ja töös. „See aeg möödas, kui ametit õpiti kord elus. Ühiskond on pidevas muutumises ning ümberõpe ja enesetäiendus elu jooksul väga vajalikud. Kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide poolt pakutavad riiklikult rahastatud kursused on täiskasvanute seas väga populaarsed. Lisaks sellele on huvi suur ka vabahariduslike koolituskursuste vastu, seal õpitakse reeglina huvist lähtuvalt,“ ütles Eensaar.

Märksõnad
Tagasi üles