Tantsuhuvihariduse liit: tantsuõpe on tõsises ohus
/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
7. oktoober 2021, 07:16
/nginx/o/2019/09/19/12573123t1h817b.jpg)
Pandeemia on mõjutanud tugevalt laste ja noorte osalust tantsuõppes, mis lisaks eesti elanikkonna terviseriskidele seab tantsukoolid väga raskesse olukorda, märgib Eesti Tantsuhuvihariduse Liit (ETHL) avalikus pöördumises.
Liidu liikmete seas läbi viidud küsitlusest ilmneb, et Eestis on tantsuhuvihariduses ja -tegevuses osalevate õpilaste osakaal langenud keskmiselt 40 protsenti ning töö on kaotanud septembri algusega mitmed tantsuõpetajad.
«Ebamõistlikud piirangud ja negatiivse alatooniga kommunikatsioon huvihariduses osalemise kohta on pannud tantsuõppest loobuma tuhandeid noori, sealhulgas eriliselt andekaid ja võimekaid noori, kes on aastaid oma eesmärkide nimel vaeva näinud,» seisab pöördumises.
Tantsuhuviharidust omandatakse valdavalt erahuvikoolides, mida toetatakse väga ebaühtlaselt. Tantsukoolide toimetulek sõltub suures osas õppemaksudest ja õpilaste arvust, sest riiklikud ja omavalitsuste toetused on väikesemahulised või puuduvad üldse. Näiteks Tallinnas, kus tegutseb suurem osa tantsuõpet pakkuvaid erahuvikoole, saavad toetust ainult üksikud ning sedagi väga väikeses mahus ehk ligi 30 eurot õpilase kohta aastas, märgib ETHL.
Liidu hinnangul vajab tantsuvaldkond praegu riigi tuge. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks kohelda huviharidust samaväärselt teiste haridusliikidega. Liidu hinnangul tuleb toetada tantsukunsti õpet pakkuvaid kvalifitseeritud professionaale riikliku palgatoetusega, nagu tehakse seda spordivaldkonna treenerite ning laulu- ja tantsupeo protsessi panustavate rahvakultuuri juhendajatega. See loob eeldused nii valdkonna jätkusuutlikkuseks kui ka tantsuõpetajate sotsiaalsete garantiide tagamiseks.
Samuti tuleks liidu kinnitusel luua toetusmeede andekate ja pühendunud noorte tantsijate arengu toetamiseks, et tagada tantsu professionaalide järelkasv.
«Tantsuhuviharidus panustab paljudesse eluliselt olulistesse valdkondadesse – tervise hoidmisesse ja edendamisse, loovuse ja ettevõtlikkuse arendamisse, eneseväljendus- ja sotsiaalsete oskuste paranemisse, professionaalide ja kultuuripubliku kasvatamisse, sotsiaalse sidususe loomisesse ja paljusse muusse,» rõhutab liit ja lisab, et tantsuhuvihariduse suurem väärtustamine ja stabiilsem rahastamine tagab Eesti elanike parema tervise ja heaolu.
Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu liikmed, tantsukoolid ja -stuudiod, kokku 36 kollektiivi.