Tallinna Ülikoolis (TLÜ) algab neljapäeval teine rahvusvaheline mitmeteaduslik konverents «Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses», et arutada, kuidas kindlustada rahvusliku ja rahvusvahelise teadussuhtluse ning kõrghariduse keelte mõistlik vahekord.
Eksperdid arutavad rahvuskeelte säilimise võimalusi kõrghariduses
Konverentsi peakorraldaja, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) vanemteaduri ning teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvaltsi sõnul saab rahvuskeelne haridus- ja kultuuriruum avatud maailmas areneda nii, et omakeelset kõrgharidust pakutakse iga eriala kõigil õppeastmeil. «Selleks on vaja emakeelset õppekirjandust, oskussõnastikke ning teadustulemuste üllitisi: artikleid ja monograafiaid, » märkis Nemvalts.
Hajakonverentsil, millest osa toimub saalis ja muist küberruumis, esinevad peale Eesti teadlaste uurijad Araabia Ühendemiraatidest, Hollandist, Jaapanist, Katalooniast, Kreekast, Leedust, Lätist, Mehhikost, Norrast, Poolast, Portugalist, Rootsist ja Soomest.
Konverentsi toetavad haridus- ja teadusministeerium, Tallinna Ülikool, TLÜ humanitaarteaduste instituut, Euroopa Terminoloogiaühing ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.
Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel, korraldatud on sünkroontõlge.