Narva Kunstiresidentuuri (NART) vastse juhi Johanna Rannula eesmärk on muuta Kreenholmi kunagise direktori elamusse loodav residentuur valgusinstallatsioonidega linnaruumis nähtavaks.
Narva kunstiresidentuuri uus juht on Johanna Rannula
Rannula on viimased kolm aastat olnud Tallinna Linnamuuseumis näituste ja ürituste juht ja projektjuht. Esile võib tuua projektid nagu «Tallinn 800» juubeli tähistamise koostöös Taani saatkonna, Frederiksborgi lossiga ja Taani kuninganna vastuvõtuga, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi näituse «Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos» projektijuhtimise, Fotomuuseumi «Isolatsioonidialoogid» ja Tallina vene muuseumi uue konseptsiooni loomise.
Johanna Rannula on tegutsenud fotokunstnikuna 2018. aastast, mil avati fotograafia- ja esemenäitus «Siberi suveniirid» küüditatute mälestustest ja Siberist kaasatoodud esemetest. Antropoloogilise dokumenaalfotograafia kunstiprojekti jätkudes sai sellest Vabamu muuseumis näitus «Siberi valge», mis mõtiskles Siberi helgemate toonide üle. Seega on kunstnikuna tema fookuses kohamälu, nostalgia ja vananemine.
Bakalaureuseõpingud viisid Johanna Rannula Hollandisse, Maastrichti linna ja semestriks ka Tokiosse. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia urbanistika magistratuuri, mille jooksul käis vahetusõpingutel Peteburi ja Lissaboni kunstiakadeemiates, hiljem praktikatel Veneetsias ja Bukarestis. Oma diplomitööd on ta pühendanud industriaalpärandi taaskasutamise võimalustele, seda nii tehasehoonete kui ka raudteepärandi näitel.
Ida-Virumaa on Rannulale juba tuttav, sest tema maakodu asub Lüganusel. Rannula on aidanud kaasa piirkonna kultuuri- ja keskkonnasündmuste korraldamisel ning kohaliku pärimusel põhinevate raamatute väljaandmisel. Näiteks keskkonna ja kultuurifestival Purfest on toimunud üle 10 aasta ja tõmmanud tähelepanu põlevkivitööstuse reostusele.
Narva Kunstiresidentuuris keskendub Rannula esimesena just kogukonna kaasamisele pakkudes Narva ja Ida-Virumaa elanikke kõnetavat sisu ja uurides nende ootusi ja vajadusi.