Õpetajate palgatõusu nimel tehtavad kärpekohad alles selguvad

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Foto: Marko Saarm

Kui haridus- ja teadusminister Liina Kersna hõikas lõppeval nädalal välja, et õpetajad saavad loodetud palgatõusu, siis selleks vajalikud kärpekohad haridusministeeriumi valitsemisalas alles selguvad.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonijuhi Airi Ilissoni sõnul on haridus- ja teadusministeeriumi tuleva aasta eelarve kulud ja investeeringud kokku 904 miljonit eurot. Kui arvestada juurde ka omavalitsustele eraldatav haridustoetus ligi 358 miljoni euro ulatuses, suunab riik haridusse järgmisel aastal pea 1,3 miljardit eurot.

"Prioriteete seades pidas haridus- ja teadusministeerium oluliseks panustada haridusvaldkonda suunatud rahast rohkem õpetajate palkadesse. Eesti kulutab suhtena SKP-sse haridusse võrdluses teiste Euroopa riikidega rohkem, kuid meie õpetajate palgad on OECD riikide võrdluses ühed madalamad. Seega on oluline suunata haridusvaldkonnas raha rohkem inimestesse," selgitas Ilisson.

Tema sõnul selgub täpne kokkuhoiu kava hiljemalt oktoobri lõpuks. "Vaatame nii ministeeriumis kui ka HARNO-s oma tegevusi üle, et need oleksid võimalikult efektiivsed ja sihitatud. Lisaks vaatame üle kõik kulutused, sealhulgass hoonete remondivajadused," märkis Ilisson, lisades, et õnneks on riigikoolid juba valdavalt kas renoveeritud või päris hiljuti ehitatud.

Vaja on säästa üle 9 miljoni

Õpetajate palgakasvuks andis valitsus lisaraha viis protsenti ehk umbes 20,7 miljonit eurot. Viieprotsendilise palgakasvu juures kerkiks aga õpetajate alammäär vaid 1315 eurolt 1381 euroni ehk selleks, et õpetajate keskmine palk oleks tuleval aastal vähemalt võrdne riigi keskmise palgaga, peab õpetajate miinimumpalk tõusma minimaalselt 7,3 protsenti ehk 1412 euroni. Selleks on vaja lisaraha kokku 30 miljonit.

Nii peabi haridus- ja teadusministeerium oma eelarve sees tõstma prioriteete ümber ning suunama lisaks õpetajate palkadesse 9,3 miljonit eurot, et uuel aastal oleks õpetajate keskmine palk võrdne riigi keskmisega.

Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul ei saa lubada, et õpetajate keskmine palk kukub alla riigi keskmise. "Peame investeerima inimestesse, et meil oleks motiveeritud õpetajaid klassi ees ja vähem betooni,” ütles Kersna, kelle sõnul mõjutab kokkuhoid suures osas erinevate planeeritud investeeringute, renoveerimiste ja remontimiste ajatamist või ära jätmist.

Palgatõus hoidis ära võimaliku streigi

Haridustöötajate liidu juhi Reemo Voltri sõnul oli lõppeval nädalal välja käidud pakkumine «miinimumide miinimum» ning kui seda poleks tulnud, oleksid haridustöötajad streigimõtetega edasi läinud.

Voltri sõnul paraku kogu valitsus probleemi suurusest aru ei saanud, kuid ta tunnustab haridus- ja teadusminister Liina Kersnat, kes õpetajate murega kaasa läks ja leidis palgatõusuks vajaliku raha oma valitsemisala eelarvest.

«See on ülimalt oluline, et õpetajate keskmine palk nüüd ei kaugene riigi keskmisest, kuid samas peame juba lähiajal leidma pikemaajalise kokkuleppe ja strateegia, mis aitaks kaasa õpetaja ameti väärtustamisele ja jõuda lähiaastatel tasemele, kus õpetaja miinimumpalk on võrdne riigi keskmise palgaga,» ütles Voltri.

Rektorid on rahulolematud

Rektorite nõukogu väljendas nördimust valitsuse plaani üle suurendada Eesti kõrghariduse rahastuse mahajäämust. Nimelt kasvab õpetajate palgafond 7,3 protsenti ja kõrghariduse tegevustoetus vaid 3,2 protsenti. See plaan süvendab rektorite nõukogu hinnangul õppejõudude palkade mahajäämust õpetajate palkadest ja kõrghariduse mahajäämust muust elust Eestis.

Ülikoolides on 633 akadeemilist töötajat, kelle palk jääb alla õpetajate miinimumi ehk 1412 euro, neist 112 on doktorikraadiga. 33 protsenti kõikidest akadeemilistest töötajatest saab vähem palka kui üldhariduskoolide arvestuslik keskmine, mis on 1653 eurot. «See viib meid olukorda, kus ülikoolid on sunnitud taganema oma halduslepingus sätestatud kohustustest ja alustama tasuta eestikeelse õppe vähendamist,» avaldas nõukogu lõppeval nädalal.

* Õpetajate palga alammäär tõuseb uuel aastal 1412 euroni ehk 97 euro võrra senisega võrreldes ning arvestuslik keskmine palk kasvab 1540 eurolt 1653 euron.

* Kokku läheb õpetajate 7,3 protsendiline palgatõus maksma 30 miljonit eurot.

* Järgmise aasta riigieelarves on õpetajate palgafondiks 419 miljonit eurot.