/nginx/o/2023/01/20/15089980t1hd64f.png)
/nginx/o/2020/04/07/13044315t1h2d3f.jpg)
Valitsuses neljapäeval heaks kiidetud 2022. aasta riigieelarve eelnõu järgi tõusevad õpetajate palgad ning lisaraha kavandatakse ka teadusele ja kõrgharidusele, õpilünkade tasandamisele koolides ning eestikeelsele õppele.
Lisaks õpetajate palgatõusule tuleb lisaraha ka eestikeelsele õppele
Haridus- ja teadusministeeriumi tuleva aasta eelarve kulud ja investeeringud on 904 miljonit eurot. Kui arvestada juurde ka omavalitsustele eraldatav haridustoetus ca 358 miljonit eurot, suunab riik haridusse järgmisel aastal ligi 1,3 miljardit eurot.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna märkis, et väga tähtis punkt 2022. aasta eelarves on õpetajate palgatõus riigi keskmise palgani. «Õpetajate palga alammäär tõuseb uuel aastal 1412 euroni ehk 97 euro võrra senisega võrreldes ning arvestuslik keskmine palk kasvab 1653 euroni. Kokku läheb õpetajate 7,3-protsendine palgatõus maksma 30 miljonit eurot,» rääkis Kersna. «Prioriteete seades pidasime oluliseks panustada haridusvaldkonda suunatud rahast rohkem õpetajate palkadesse. Me kulutame suhtena SKTsse haridusse võrdluses teiste Euroopa riikidega rohkem, kuid meie õpetajate palgad on OECD riikide võrdluses ühed madalamad. Seega on oluline suunata haridusvaldkonnas raha rohkem inimestesse,» lisas minister.
2022. aasta riigieelarves on õpetajate palgafondiks, sealhulgas riigi-, era- ja kohalike omavalitsuste üldharidus- ja kutsekoolides, 419 miljonit eurot. Õpetaja arvestuslik keskmine palk tõuseb 7,3 protsenti, mis kasvatab õpetaja keskmist palka 1540-lt eurolt 1653 euroni. Kasv on 113 eurot, mis on samal tasemel riigi keskmise palgaga. Palga alammäär tõuseb 1412 euroni. Valitsuse otsusega eraldati selleks 20,7 miljonit eurot ning lisaks ministeeriumi investeeringute ja tegevuste kokkuhoiu arvelt 9,3 miljonit eurot, kokku on lisavajadus 30 miljonit eurot.
Selleks, et ei suureneks palgavahe ülikoolide lektoritel ja üldhariduskoolide õpetajatel, suunab ministeerium kõrgkoolide tegevustoetuseks 5 miljonit rohkem. Haridus- ja teadusminister leppis rektorite nõukoguga kokku, et lisanduvat raha kasutatakse just lektorite palkade tõstmiseks.
Haridus- ja teadusministeerium vaatas oma eelarve sees prioriteedid üle ning suunas õpetajate palkadesse 9,3 miljonit eurot, et uuel aastal oleks õpetajate arvestuslik keskmine palk võrdne riigi keskmisega. «Me ei saa lubada, et õpetajate keskmine palk langeb alla riigi keskmise. Peame investeerima inimestesse, et meil oleks motiveeritud õpetajaid klassi ees, ja vähem betooni,» lisas haridus- ja teadusminister Kersna, kelle sõnul mõjutab kokkuhoid suures osas erinevate planeeritud investeeringute, renoveerimiste ja remontimiste ajatamist või ärajätmist.
Lisaks eraldab valitsus koolidele järgmiseks eelarveaastaks 12 miljonit eurot õpilünkade tasandamiseks. «Õppeaasta lõpuni saavad koolid kasutada neile juba eraldatud kuut miljonit eurot, et pakkuda distantsõppe ajal õppimisega raskustesse sattunud õpilastele individuaalsemat õpet. Uueks aastaks lisandub sellele veel 12 miljonit,» ütles Kersna, kelle sõnul soovitavad rahvusvahelised organisatsioonid vähemalt paar aastat tegeleda süsteemselt covid-kriisist tingitud õpilünkade tasandamisega.
Positiivse aspektina tõi minister välja, et eesti keelest erineva emakeelega laste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku eraldada 8 miljonit eurot. Koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides tagatakse muu emakeelega laste rühmadesse eestikeelne lisaõpetaja. Eestikeelse hariduse ja haridusasutuste toetuseks on kavandatud 1,5 miljonit eurot.
2022. aasta riigieelarves püsib teadusrahastus üks protsent sisemajanduse koguproduktist. Võrreldes tänavuse aastaga lisandub teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuseks uuel aastal üle 40 miljoni euro.
Lisanduvast rahast suunatakse haridus- ja teadusministeeriumi kaudu teadussüsteemi toimimise kindlustamiseks 16,3 miljonit eurot ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetuseks samuti 16,3 miljonit eurot. Teistele ministeeriumidele on ette nähtud kokku 8,2 miljonit eurot valdkondlike poliitikate teadmistepõhiseks kujundamiseks. Viimati nimetatud summale lisandub uuel aastal veel 6,08 miljonit eurot, mis on varem jäänud ministeeriumide vahel jaotamata.
«Teaduse rahastamine on riigi üks prioriteete,» tõdes haridus- ja teadusminister Liina Kersna. «Järgmise aasta riigieelarvega kinnitab valitsus, et hoiame teadmisi ja nutikaid lahendusi Eestis au sees. Kui tahame tulla edukalt toime ühiskonna ees seisvate väljakutsetega ja olla maailmas uute tehnoloogiate rakendajate eestvedajate seas, siis lihtsalt peame panustama teadus- ja arendustegevusse.»
Kokku on 2022. aasta riigieelarves teadus- ja arendustegevuseks planeeritud 323,7 miljonit eurot.
Haridus- ja teadusministeeriumi lisaraha suunatakse ennekõike teadussüsteemi jätkusuutliku toimimise kindlustamisse, suurendades nii uurimistoetuste mahtu kui teadusasutuste baasfinantseerimist. Tähtsal kohal on noorteadlaste järelkasvu kindlustamine, toetades doktorantide üleminekut nooremteadurite ametikohtadele. Lisatähelepanu pööratakse haridusuuringute ja haridusinnovatsiooni tegevuste hoogustamisele.