K, 8.02.2023

Kersna: õpetajate keskmine palk tõuseb järgmisel aastal riigi keskmise palgani

PM Haridusportaal
Kersna: õpetajate keskmine palk tõuseb järgmisel aastal riigi keskmise palgani
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 12
Minister Liina Kersna käskkirja alusel saavad täiendava rahastuse õpilünkade tasandamiseks kõik üldharidus- ja kutsekoolide pidajad.
Minister Liina Kersna käskkirja alusel saavad täiendava rahastuse õpilünkade tasandamiseks kõik üldharidus- ja kutsekoolide pidajad. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Haridus- ja teadusministeerium kinnitab, et õpetajate palga alammäär tõuseb uuel aastal 1412 euroni ehk 97 euro võrra senisega võrreldes ning arvestuslik keskmine palk kasvab 1653 euroni. 

Kokku läheb õpetajate 7,3-protsendiline palgatõus maksma 30 miljonit eurot.

2022. aasta riigieelarves on õpetajate palgafondiks, sealhulgas riigi-, era- ja kohalike omavalitsuste üldharidus- ja kutsekoolide tarvis 419 miljonit eurot. Õpetaja arvestuslik keskmine palk tõuseb 7,3 protsenti, mis kasvatab õpetaja keskmist palka 1540 eurolt 1653 euroni. Kasv on 113 eurot, mis on samal tasemel riigi keskmise palgaga. Palga alammäär tõuseb 1412 euroni ehk kasv on 97 eurot. Valitsuse otsusega eraldati selleks 20,7 miljonit eurot ning lisaks ministeeriumi investeeringute ja tegevuste kokkuhoiu arvelt 9,3 miljonit eurot, kokku on lisavajadus 30 miljonit eurot.

Õpetajate palgakasvuks andis valitsus lisaraha viis protsenti ehk ligi 20,7 miljonit eurot. Viieprotsendilise palgakasvu juures kerkib õpetajate palga alammäär 1315 eurolt 1381 euroni. Selleks, et õpetajate keskmine palk oleks tuleval aastal vähemalt võrdne riigi keskmise palgaga, peab õpetajate miinimumpalk tõusma minimaalselt 7,3 protsenti ehk 1412 euroni. Selleks on vaja lisaraha kokku 30 miljonit.

Haridus- ja teadusministeerium tõstis oma eelarve sees prioriteete ümber ning suunas õpetajate palkadesse 9,3 miljonit eurot, et uuel aastal oleks õpetajate keskmine palk võrdne riigi keskmisega. «Me ei saa lubada, et õpetajate keskmine palk kukub alla riigi keskmise. Peame investeerima inimestesse, et meil oleks motiveeritud õpetajaid klassi ees ja vähem betooni,» ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna, kelle sõnul mõjutab kokkuhoid suures osas erinevate planeeritud investeeringute, renoveerimiste ja remontimiste ajatamist või ära jätmist.

Lisaks eraldab valitsus koolidele järgmiseks eelarveaastaks 12 miljonit eurot õpilünkade tasandamiseks. «Õppeaasta lõpuni saavad koolid kasutada neile juba eraldatud kuut miljonit eurot, et pakkuda distantsõppe ajal õppimisega raskustesse sattunud õpilastele individuaalsemat õpet. Uueks aastaks lisandub sellele veel 12 miljonit,» ütles Kersna, kelle sõnul soovitavad rahvusvahelised organisatsioonid vähemalt paar aastat tegeleda süsteemselt covid-kriisist tingitud õpilünkade tasandamisega.

Märksõnad
Tagasi üles