/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/09/16/13349537t1he133.jpg)
Kooli- ja omavalitsusjuhid rääkisid «AK Nädalale», et riigilt tulnud koroonajuhised on küll arusaadavad, kuid nende tegelik täitmine võib probleemiks osutuda.
Koolid on koroona korral suure testimiskoormusega hädas
Augusti alguses saatis haridusministeerium koolidele juhendi, kuidas koroona leviku ajal koolis käia. Aga näiteks Karksi-Nuia gümnaasiumis oli koroona kohal kohe õppeaasta alguses.
Koolijuhi Jaak Israeli sõnul olid haridusministeeriumist tulnud juhised arusaadavad, hoopis iseasi on, kuidas need koolielus toimivad. «Tuli läbi viia kiirtestimised koolis ja kaks päeva pärast seda PCR-testid, mida kooliõde tegi. Sellega seoses ongi juhiste järgi nii, et see paneb väga suure koormuse koolidele. Kõik see testimise korraldus, informatsiooni küsimine lastevanematelt, isolatsiooni jätmine, mittejätmine,» loetles Israel.
Praegust testimisnõuet ta mõistlikuks ei pea. Koolijuhi sõnul piisaks lastele ühekordsest testimisest. Nende kooli kogemus näitab, et ühtegi uut nakatunut teise testimisega ei leitud. Israel pakub, et ilmselt just testimise tõttu on mitmed koolid otsustanud minna distantsõppele, kuigi see peaks olema haridusministeeriumi kinnitusel viimane samm.
Lõpuks jäi ikkagi distantsõpe
Sel nädalal näiteks on distantsõppel Tarvastu gümnaasium. Viljandi abivallavanema Irma Väre sõnul soovis kool minna distantsõppele, kuna 30 õpetajast 11 olid kodus kas haiged või isolatsioonis, kirjutab ERR.
«Õppetöö toimus niimoodi, et sotsiaalpedagoog ja logopeed jooksid mitme klassi vahet, andes nii-öelda ette õppematerjali, aga seda ei saanud nimetada kontaktõppeks. Õpilased ei õppinud mitte midagi,» tõdeb Väre.
Vald kaalus asendusõpetajate leidmist teistest koolidest, aga ei pidanud seda mõistlikuks, sest siis oleks teistes koolides tunnid andmata jäänud. Ka oli palju puudujaid õpilaste seas. «Üle poole õpilastest on erinevatel põhjustel kodus, kaasa arvatud sellel põhjusel, et vanem ei julge saata last kooli, kus on suured koroonanakkuse saamise võimalused,» põhjendab Väre.
Väre hinnangul pealinnast tulnud käsulauad väga selged polnud, kuid Viljandi vallavalitsus ei lasknud ennast sellest väga heidutada. Ta lisab, et iga omavalitsus, kool ja õpetajad on erinevad ja võib-olla polegi võimalik kõikide koolide toimimist ühe otsusega reguleerida. «Seda ma toonitaksin, rõhutaksin, et faktid, talupojamõistus, loogiline mõtlemine ja väga oluline – kaasamine ja koostöö kogukonnaga –, siis tegelikult tulebki see otsus kõige parem,» ütles Väre.
Testimise ja testidega seoses palju küsimusi
Haridusministeeriumi kriisijuht Rain Sannik möönab, et kooliaasta on alanud rabedalt ning koolidele saadetud juhendit on tulnud korduvalt täiendada, et soovitused oleksid võimalikult praktilised.
«Kõige rohkem on olnud küsimusi ja probleeme testimise poolega ja testidega ka varustatuse osas. Kooliaasta alguses ja ilmselt ka tänaseks ei ole kõikidel koolidel ja koolipidajatel piisaval hulgal teste, mida kasutada,» tunnistab Sannik ERRile.
Kui vaktsineerimata õpetajate testimiseks andis kiirtestid riik, siis õpilaste jaoks tuli need riigi raha eest muretseda koolipidajal ehk omavalitsusel. Nagu näitas haridusministeeriumi uuring, siis 65 protsendil koolidest oli need olemas, ent iga kümnes kool polnud nende muretsemisega veel tegelema hakanud.
Kuigi koolijuhide arvates on praegune testimiskord üle pingutatud, on Sanniku sõnul see praegu ilmselt kõige parem meede, millega tagada koolide avatuna hoidmist. Kui tulemuslik lähikontaktsete laste massiline testimine koolis on, jälgib ka terviseamet.