Hiiumaa ametikool peab õppeaasta algul juba ka lõpuaktust

Hiiumaa ametikool Foto: Hiiumaa ametikool

Hiiumaa ametikool alustas septembrikuud 189 õppijaga, kellest 84 on äsjased sisseastujad ja 27 saavad oktoobri alguses juba lõputunnistuse, kirjutab Hiiu Leht.

«Ametikoolis on õppeaasta arvestus tihtipeale tavakoolist erinev,» selgitas Hiiumaa ametikooli õppekorraldaja Pille Kaups, kuidas on võimalik kool kuu ajaga lõpetada. Oktoobri alguses saab läbi nende õppeaeg, kes eelmisel aastal tulid ametikooli õppima väikesadama spetsialistiks. Koroona tõttu nihkus neil praktikaaeg tavapärasest pikemaks ja järgi tuli teha kevadel ära jäänud sessid. Nii toimub nende lõpuaktus 2. oktoobril, teiste erialade lõpetajatel oli aktus augusti viimasel laupäeval.

Nagu eelmisel nii ka sel aastal avas ametikool tasemeõppe viiel erialal – õppida saab floristiks, linnaaednikuks, maastikuehitajaks, väikesadama spetsialistiks ja plastitöötluse seadistajaks.

Ametikooli direktor Ivo Eesmaa on rahul, et kõik grupid täitusid, soovijaid oli rohkemgi, kui kool sai vastu võtta ning õppetöö algas 7. septembril vastavalt tunniplaanile, kus koolipäevad on kord kuus, nagu sessioonõppes tavaks.

Vastuvõtu tulemused näitavad, et väikesadama spetsialisti eriala on endiselt üks populaarsemaid valikuid sisseastujate hulgas. Tänavu laekunud 140 avaldusest peaaegu kolmandik esitati sooviga õppida just seda eriala. Huvi ühe põhjusena tõi õppekorraldaja välja, et teistes ametikoolides sellist õppekava ei ole. Ilmselt seetõttu oli ühele kohale kaks soovijat.

Ligikaudu sama suur on konkurss ka linnaaedniku õppekohale – avalduse esitajaid oli 39, vastu võeti neist ligi pooled. Seejuures on aastaga suurenenud selle eriala avalduste arv neljandiku võrra.

Maastikuehitajate gruppi võeti vastu 18 õppijat, nagu see oli ka eelmisel aastal. Sinna esitatud avalduste arvgi oli varasemaga samal tasemel. Konkurss floristi erialal ei küündinud küll eelmise aasta rekordini, kuid esimest korda õpib paralleelselt kaks kursust, varem on vastuvõtt floristiõppesse toimunud üle aasta. Seekord võeti vastu 14 uut õppijat.

Pärast aastast vaheaega oli taas avatud vastuvõtt plastitöötluse seadistaja erialale, kuhu kandideeris üheksa huvilist. Nad kõik võeti ka vastu. See õpe toimub koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga, sealseid ruume ja seadmeid kasutades ning juhendajaid kaasates.

Kool plaanib ka talvist vastuvõttu. Siis lisanduvad bussijuhi ja veoautojuhi õppegrupid.

Kaupsi andmetel on üle poole õppijatest väljastpoolt Hiiumaad, neist enamik Tallinnast ja Harjumaalt, aga on ka Pärnumaalt ja Raplamaalt tulijaid. Sel aastal oli sisseastunute seas varasemast rohkem saarlasi.

Igal aastal palju soovijaid ahvatlenud palkmajaehitaja õpet tänavu ei avatud. «Põhjus pole huviliste puuduses,» rääkis palkmajaehitaja eriala juhtõpetaja Andres Veel. Näiteks möödunud aastal esitati 41 avaldust, gruppi mahtus 16. Kuid üle aasta toimuv vastuvõtt jätab aega tegeleda muude asjadega, näiteks puitkonstruktsioonide restauraatori õppe ettevalmistamisega. Selleks on vajalik restauraatori kutsestandard, mida praegu koostatakse. «Kui see tekib, siis me alustame,» kinnitas juhtõpetaja, et vastav õppekava on ametikoolil olemas. Seni aga jätkub õppetöö eelmisel aastal vastuvõetud palkmajaehitajate grupiga.

Õppekorraldaja sõnul on ametikoolile hästi mõjunud see, et õppe ja arenduse eest igal erialal seisab valdkonda hästi tundev isik – juhtõpetaja. Sel õppeaastal jätkavad juhtõpetajatena Andres Veelile lisaks Hebe-Kai Kann floristi, Lylian Meister linnaaedniku, Merje Suits maastikuehitaja erialal ning Tõnis Paljasma transporditeenuste õppekavarühmas, kuhu kuuluvad väikesadama spetsialisti, bussi- ja veoautojuhi erialad.

Praegu hoiavad töökaaslased pöialt Hiiumaa aasta kutseõpetajaks valitud Lylian Meistrile, kes on nomineeritud haridus- ja teadusministeeriumi aasta õpetaja konkursile. Konkursi tulemused kuulutatakse välja 2. oktoobril toimuval galal «Eestimaa õpib ja tänab».

Ametikool järgib koroonahaigusest tingitud ametlikke piiranguid ja juhendeid, mis tasemeõppes ja täiendusõppes õppijaile on erinevad. Tasemeõppes osalejatelt ei küsita tõendeid vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise kohta, kuid need, kes tulevad täiendusõppesse, peavad esitama vastava tõendi. Pille Kaupsi sõnul peavad kooli töötajad peamiseks seda, et maksimaalselt saaks toimuda kontaktõpe ja loodavad praktilise õppe jätkumist kutsekoolides. See oli lubatud ka möödunud õppeaasta piirangute ajal.