Birute Klaas-Lang: eesti keele õpetamine vajab uut tüüpi õpetajaid

Birute Klaas-Lang. Foto: Priit Mürk/Postimees

Tartu Ülikooli eesti keele professori Birute Klaas-Langi sõnul on vene noorte eesti keele oskus viimase kahe aastaga muutunud halvemaks ning eesti keele õpetamine vajaks uut tüüpi õpetajaid. 

«Me ei saa sulgeda oma koolide uksi ja silmi muukeelsete noorte ees,» ütles Tartu Ülikooli eesti keele professor Birute Klaas-Lang riigikogus neljapäeval toimunud arutelul, mis käsitles olukorda eesti keele õpetamisel muukeelsetes koolides.

Professori sõnul on vene noorte eesti keele oskus viimase kahe aastaga muutunud halvemaks: kui 2020. aastal oli eesti keele teise keelena riigieksami keskmine tulemus 67,8 punkti, siis sel aastal langes see 63,5 punktini. «Mul on väga kurb meel meie noorte pärast. Gümnaasiumi lõpetavad noored, kes tegelikult ei ole valmis selleks, et edasi õppida eesti keeles, ja kes ei ole valmis ka selleks, et kusagil mujal peale oma venekeelse mulli tööd leida,» tõdes Klaas-Lang.

Täielikule eestikeelsele õppele peaksid koolid üle minema 14 aasta pärast ehk aastaks 2035, mis on korraga nii pikk kui ka lühike aeg. Selleks, et see tärmin edasi ei lükkuks, on professori sõnul vaja ühiskondlikku kokkulepet, uut tüüpi keeleõpetajaid ja täpset ülemineku tegevuskava.

Positiivse tendentsina tõi Klaas-Lang esile eesti koolide pikapäevatundidesse tugiõpetajate palkamise. Nende õpetajate ülesanne on toetada muukeelseid lapsi, kes õpivad eesti keeles. Ta tõi näiteks, et Soomes on muukeelseid lapsi klassis 30 protsenti ja just tänu toetussüsteemile saavad nad sellega hakkama. Hea eeskuju on Klaas-Langi sõnul ka Läti, kus esimesest klassist on kasutusel kolm kakskeelse hariduse mudelit, seitsmendast klassist alates toimub õppetöö praktiliselt läti keeles ning gümnaasiumis täielikult riigikeeles.

Klaas-Langi sõnul on edukamad need muukeelsed koolid, kus lisaks tavapärasele eesti keele õppele üritatakse leida ka eestikeelset suhtluskeskkonda, kas lõimitud aine- ja keeleõppe või mitmesuguste projektidena. «Olen väga seda meelt, et keelt õpitakse kasutades,» lisas ta.

Professori hinnangul on probleemiks ka aineõpetajate keeleoskus vene õppekeelega koolides – vähe on neid, kelle eesti keele oskus oleks vähemalt C1 tasemel või kelle emakeel oleks eesti keel.

Klaas-Lang tutvustas ka ettepanekuid, mis toetaksid eesti keelest erineva kodukeelega õpilast eestikeelses koolis ja tõhustaksid muukeelses koolis eesti keele teise keelena õpet. Ta rõhutas, et oluline on anda ka aineõpetajatele keeleõpetaja pädevusi ning lisada õpetajakoolitusse kursusi, mille õpiväljunditeks on oskus töötada mitmekultuurilises klassiruumis ja toetada muu emakeelega õpilast eestikeelses aineõppes. «Ka aineõpetaja on ühtlasi keeleõpetaja,» rõhutas Klaas-Lang.

Professori sõnul tuleks töötada eestikeelsete koolide jaoks välja vene keele kui emakeele ja kultuuri moodul ning abimaterjalid. Samuti peaks tema hinnangul kehtestama kohustusliku eestikeelse õppetöö miinimummäära kõigis muukeelsetes põhikoolides. Klaas-Lang toonitas, et vaja on täpset aja- ja tegevuskava, kuidas peaks toimima üleminek eestikeelsele Eesti koolile.