Ühtse kooli idee ühe olulise puudusena nimetas Kuurme, et seal puuduvad viited eesti keelele ja rahvuslusele, küll aga on käsud ja korraldused koolidele olla avatud ja sallivad mitmekultuurilususe suhtes. «Seal on etteheiteid, et koolides esineb suletust, kuid kui mõelda suletusele, siis see oli eestlastele omane juba muinasajast, kui vaenuliku ümbruse eest sulguti linnustesse,» tõi ta paralleele ajalooga.
Samuti ei pidanud Kuurme õigeks, et ühtse kooli idee lõppraportis, mis valmis tänavu kevadel, ei kajastu eesti ja vene kultuuri erinevus ning puuduvad uuringud, kuidas Eesti lapsed olukorda tajuvad.
Kuurme kinnitusel ei tohiks muukeelsete laste arv olla Eesti koolis rohkem kui 10 protsenti, sest see kahjustaks eestlaste keeleoskust. «Tulemus on vaesunud keel ja uute põlvkondade võimetus lugeda nõudlikumaid tekste,» leidis Kuurme põhjendusega, et muukeelsete laste osakaalu kasvades peavad õpetajad kasutama klassis lihtsustatud ja vaest keelt.
Kasvatusteaduste dotsendil leidus kriitikat ka keelekümblusele, kus lapsed õpetavad lapsi. Tema sõnul on see on lapstööjõu kasutamine, mis on vastuolus ÜRO deklaratsioonidega. Lahendusena pakkus ta välja, et muukeelsed lapsed võiksid liituda eestikeelse kooliga alles siis, kui on läbinud eesti keele õppe ning muukeelsete laste osakaal peaks jääma kuni kümne protsendini.
Kahetine reaktsioon saalist
Riigikogu liikmete tagasiside Kuurme esinemisele jagunes laias laastus kaheks: kui EKRE fraktsiooni liikmed tänasid sisuka esinemise eest ja ütlesid end jagavat ettekandja muret eesti keele ja kultuuri pärast, siis Reformierakonda kuuluv Kristina Šmigun-Vähi ütles, et tal on raske nõustuda sellega, justkui vaesestaks teisest rahvusest lastega koos õppimine eesti keelt.
«Minu lapse klassis on neli venekeelset last ja meie kogemus on vastupidine ja väga positiivne,» kinnitas Šmigun-Vähi.
Sotsiaaldemokraat Eduard Odinetš aga ütles, et tal on valus kuulata, et kooliuksed tuleks muukeelsete laste ees sulgeda, ja tekib küsimus, kuhu nad siis peaksid minema.