Haridus- ja teadusminister Liina Kersna kinnitusel on õpetajate palgatõus haridus- ja teadusministeeriumi prioriteet.
Kersna: õpetajate palgakasv on haridusministeeriumi prioriteet (1)
Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad eesotsas minister Liina Kersnaga kohtusid kolmapäeval Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) ning Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esindajatega. Jätkusid õpetajate 2022. aasta töötasu alammäärade konsultatsioonid.
Kersna rõhutas, et õpetajate palgakasv on haridus- ja teadusministeeriumi prioriteet. «Teeme tööd selle nimel, et õpetaja keskmine palk oleks aastal 2022 konkurentsivõimeline Eesti keskmise palgaga. Täna jääb see alla riigi keskmise,» sõnas minister.
Kevadel saavutati valitsuses kokkulepe, et õpetajate miinimumpalk tõuseb vähemalt kolm protsenti ehk 1350 euroni. Selleks, et õpetajate keskmine palk oleks võrdne riigi keskmise palgaga, peab õpetajate miinimumpalka tõstma seitse protsenti. See võimaldaks koolipidajatel tagada täistööajaga töötavale õpetajale keskmise palga vähemalt Eesti keskmise tasemel, mis on 1653 eurot, ja töötasu alammääraks vähemalt 1410 eurot. See eeldab riigieelarvest 29 miljonit eurot lisaraha.
Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri sõnul ootasid õpetajad valitsuselt jõulisemat õpetajaameti väärtustamist tegudes. «Ootasime, et taastuks aasta 2020 olukord, kus õpetaja töötasu miinimum, st töötasu, millest vähem täiskohaga õpetaja ei saa töötasu saada, oleks 91 protsenti riigi keskmisest. Sel aastal kukkus see 85 protsendini. Oluline on, et me liiguksime seatud eesmärgi poole, mille järgi õpetaja töötasu algab riigi keskmisest. Paraku valitsus on võtnud kursi vastupidises suunas – sellega ei saa õpetajad leppida.»
Eesti Linnade ja Valdade Liidu taotlus on suurendada 2022. aastal õpetaja palgatoetust ligi 30 miljonit eurot ehk seitse protsenti. Kokkulepe valitsuskomisjoni ja ELVLi töörühma protokollis on, et õpetajate töötasu kasv on ühine prioriteet.
EHL tuli palgaläbirääkimistele ettepanekuga tõsta õpetajate töötasu miinimum 1562 euroni ja keskmine töötasu 1874 euroni. Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul vajaks see riigieelarvest lisaraha 84,6 miljonit eurot.
Valitsus kinnitab järgmise aasta riigieelarve eelnõu tuleval nädalal.