Kohalike omavalitsuste valimistel on hariduselus fookuses eestikeelne õpe ja huviharidus

Huviharidus on üks teemadest, mis suure tõenäosusega kujuneb valimiste eel üheks hariduse põhiteemaks. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mõttekoda Praxis prognoosib, et haridusvaldkonnas on kohalike valimiste eel peamised küsimused eestikeelsele õppele üleminek venekeelsetes haridusasutustes ja koolivõrgu korrastamine, aga ka kvaliteetse huvihariduse kättesaadavus.

Mõttekoda Praxis avalikustas projekti «Kohalikud teemad kohalike valimiste keskmesse» haridusteemalise teemapaberi, milles analüüsis nii haridusvaldkonna trende kui ka seda, mida kohalikud omavalitsused saaksid olukorra parendamiseks teha.

Teemapaberis keskenduti viiele haridusvaldkonna teemale: alushariduse kättesaadavus ja kvaliteet; koolivõrgu korrastamine ja õpetajate järelkasv; läbimõeldud ja sotsiaalselt õiglane koolivalikupoliitika; eestikeelsele õppele üleminek venekeelsetes haridusasutustes ning huvihariduse kättesaadavus ja kvaliteet.

Mõned neist teemadest on olulised ja päevakajalised enamikes omavalitsustes, mõned aga puudutavad konkreetseid omavalitsusi. Näiteks väikeste omavalitsuste jaoks võib üks põletavamaid teemasid olla hariduse jätkusuutlikkus: nii lastega perede kui ka noorte õpetajate piirkonnakeskustesse koondumine ning sellest tulenev vajadus väikeste maakoolide sulgemise ja laste suurematesse piirkonnakoolidesse suunamise järele. Praxis juhib tähelepanu, et selles protsessis on äärmiselt oluline tagada, et piirkonnakeskuses asuvasse kooli jõudmise tee ei kujuneks õppijate jaoks koormavalt pikaks ning et kooli ja kodu vaheline transpordiühendus oleks sujuv.

«Kvaliteetne haridus peab olema kättesaadav kõigile lastele ja noortele, sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust taustast ja elukohast – selle Eesti hariduspoliitika jaoks läbi ajaloo ühe olulisema põhimõtte kaitsmisel ei tohi teha kompromisse ka õpetajate vananemise, ääremaastumise ja teiste suurte ühiskondlike trendide ning nende trendide tagajärgedega tegelemiseks ellu kutsutud koolivõrgureformi kontekstis,» rõhutas hariduse teemalehe autor, Praxise analüütik Sandra Haugas.

Omavalitsuste jaoks, kus paikneb venekeelseid haridusasutusi, on aga oluline küsimus seoses haridusasutuste eestikeelsele õppele üleminekuga. Praxis märgib, et Eestile senimaani omane õppekeele põhjal eraldatud haridussüsteem seab takistused vene emakeelega noorte hakkamasaamisele nii eestikeelse kesk- ja kõrghariduse omandamisel kui ka tööturul. «Eestikeelsele õppele üleminekust on räägitud palju, kuid tehtud pigem vähe. Üleminek on siiski muutumas üha realistlikumaks, sest ka venekeelne elanikkond ise näitab selle osas üles küllaltki suurt huvi. Kohalikud omavalitsused saavad siin olla eestvedajateks ja anda märkimisväärse panuse reformi õnnestumiseks," leidis Sandra Haugas.

Projekt «Kohalikud teemad kohalike valimiste keskmesse» on Eesti Väitlusseltsi ja mõttekoja Praxis algatus, millega soovitakse kohalike valimiste kampaania ajal olla toeks arutelude korraldajatele, kandidaatidele ja valijatele, pakkudes infot kohalikest omavalitsustest sõltuvate teemade, nendega tegelemist mõjutavate trendide ja võimalike lahenduste kohta. Projekti raames on loodud ka projekti käigus koostatud teemalehti ja muud materjali koondav veebileht Tarkvalija.eu. Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna Aktiivsete Kodanike Fond. 

Praxis on kodanikualgatuslik avalikes huvides tegutsev mõtte- ja tegude koda, kelle eesmärgiks on rikastada avalikku arutelu, luues väärtuslikke teadmisi ja toimivaid lahendusi poliitikakujundajatele, vabakonnale ja teistele ärksatele inimestele.