Liina Kersna: kõrgharidus on aastaid alarahastatud (1)
21. september 2021, 09:59
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles riigikogus arupärimisele vastates, et kvaliteetse eestikeelse kõrghariduse jätkumiseks ja õppejõudude järelkasvu tagamiseks on vaja lisaraha ning kõrghariduse rahastamismudeli muutmine vajab ühiskondlikku kokkulepet.
«Eesti kõrgharidus on juba aastaid alarahastatud,» tõdes minister Liina Kersna. «Paljude õppejõudude palgad on jäänud õpetajate palkadest maha ning õppejõudude järelkasvu tagamine muutub üha tõsisemaks teemaks. Küsimus ei ole ainult rahas, vaid vähemalt sama palju kõrghariduse sisus ja kvaliteedis.»
Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsi kohaselt on kõrghariduskulude katmiseks laias laastus kolm võimalust: tasuta kõrgharidus, kus kulud on riigi kanda; valdavalt tasuta kõrgharidus, kus riik panustab suures mahus, kuid üliõpilastel on väikesemahuline omavastutus suurusjärgus 300–1000 eurot aastas; või tasuline kõrgharidus, kus üliõpilastel on suurem omavastutus – rohkem kui 1000 eurot aastas. Rahastamispõhimõtete muutmisel vajab kindlasti muutmist ka õppetoetuste ja õppelaenu süsteem.
«Põhimõttelised muudatused, nagu seda oleks tasuta täiskoormusega eestikeelsest õppest loobumine, eeldavad ühiskondlikku kokkulepet, ning peaksid saama mandaadi järgmistel riigikogu valimistel,» ütles Kersna.
Lisaraha kaasamise võimalused, mida saaks kasutusele võtta lähiajal ja ilma kõrgharidusseadust muutmata, oleksid suunatud eelkõige töötavatele inimestele. Näiteks on ülikoolid juba hakanud pakkuma täienduskoolitusena mikrokraade. Ülikoolidel on õigus küsida õppekulude hüvitamist eestikeelsetel õppekavadel, mida pakutakse osakoormusega. «Samas ei tohi osakoormusega õppe pakkumiseks piirata oluliselt tasuta õppekohtade arvu ning täis- ja osakoormusega õppes rakendada erinevad kvaliteedistandardeid,» ütles minister.
Kõrgharidusõppe rahastamise peamine allikas on tegevustoetus, mida haridus- ja teadusministeerium eraldab kõrgkoolidele igal aastal. Viimase viie aastaga on tegevustoetus kasvanud üheksa protsenti.
Vastavalt valitsuse tegevuskavale esitab haridus- ja teadusministeerium tänavu novembris analüüsi ja ettepanekud lisaraha kaasamiseks kõrgharidusõppesse.
Kõrghariduse rahastamise teemat arutab teisipäeval teadus- ja arendusnõukogu peaministri juhtimisel.