UURING ⟩ Ligi kolmandik algklasside õpilastest on ülekaalulised

Üheks koolilaste ülekaalu põhjustest võib olla liiga lühikeseks jäänud rinnaga toitmise aeg. Foto on illustratiivne Foto: Shutterstock

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas esimese ja neljanda klassi õpilaste seas 2019. aastal läbiviidud õpilaste kasvu uuringu tulemused, mille kohaselt oli 30 protsenti lastest ülemäärase kehakaaluga. Liigne kehakaal oli rohkem levinud poiste seas, väiksemates asulates ning suurenes koos vanusega.

Euroopa nooremate kooliõpilaste seas läbiviidavas laste rasvumise seires (WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative, COSI) osales Eesti 2019. aastal teist korda. Uuringu tulemused näitavad, et meie õpilastest on ülemäärase kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk.

Probleem suureneb koos vanusega: kui esimeses klassis on ülekaaluga õpilaste osakaal 27 protsenti, siis neljandas klassis juba 33 protsenti. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kasvunormide järgi olid Eestis kõigist uuritavatest 2 protsenti alakaalulised, 68 protsenti normaalkaalulised, 18 protsenti ülekaalulised ja 11 protsenti rasvunud.

Kõige rohkem ülemäärase kehakaaluga lapsi oli nii esimese kui ka neljanda klassi puhul väikestes, alla tuhande elanikuga asulates: vastavalt 30 ja 38 protsenti ning kõige vähem suurtes, üle 10 000 elanikuga asulates: vastavalt 25 ja 31 protsenti.

«Ülemäärane kehakaal lapsepõlves tähendab sageli sama probleemi jätkumist täiskasvanueas. See on mitme tervisehäda oluline riskitegur, näiteks suhkurtõbi, ainevahetussündroom, kõrgenenud vererõhk või vere kolesteroolitase, luu- ja lihaskonna haigused, astma ja psühholoogilised häired. Samuti võivad üleliigse kehakaaluga lapsed kokku puutuda kiusamisega ja neil võib olla madal enesehinnang,» viitas tähelepanu vajavale olukorrale uuringu läbiviimist juhtinud TAI vanemteadur Eha Nurk.

Kaalutõusu põhjusteks on valed harjumused

Ülekaalu lastel põhjustab enamasti erinevate tegurite koostoime: alates imikueas liiga vara rinnaga toitmise lõpetamisest, järk-järgult kujunevatest ebatervislikest söömis- ja liikumisharjumustest kuni üldise kasvukeskkonnani, mis neid harjumusi mõjutab.

Uuringu järgi tarbis iga teine laps iga päev energiarikkaid tooteid, näiteks maiustused, saiakesed, magusad ja soolased näksid ning magustatud joogid. Ligi kaks kolmandikku õpilastest läks kooli motoriseeritud sõiduvahendiga, koolist koju läksid siiski rohkem kui pooled õpilastest jala.

«Toitumise puhul on oluline jälgida, et energiavaeseid ja kaloririkkaid toiduaineid söödaks võimalikult harva. Vähem oli lisakilodega muret lastel, kes sõid hommikusööki ning puu- ja köögivilju. Kehalise aktiivsuse seisukohalt oli normaalse kehakaaluga laste seas kõige rohkem neid, kes käisid nädalas vähemalt kaks korda liikumisega seotud treeningul või mängisid aktiivselt päevas vähemalt ühe tunni. Ülekaalu ja rasvumist soodustasid aga liigne ekraaniaeg - üle kahe tunni päevas - ja vähene uni, mis on alla üheksa tunni,» märkis Nurk.

Lapsevanem ei märka lapse ülekaalu

Olulised on ka perekondlikud tegurid. Mõlema bioloogilise vanemaga peredes oli ülemäärase kehakaaluga lapsi vähem (osakaal 26%) võrreldes peredega, kus laps elas koos ema või isa ja ühe kasuvanemaga (osakaal 33%).

Ülemäärase kehakaaluga lapsi oli oluliselt vähem ka nendes peredes, kus kõrghariduse oli omandanud vähemalt üks (ülemäärase kehakaaluga laste osakaal 27%) või mõlemad (osakaal 21%) vanematest võrreldes peredega, kus kummalgi vanemal polnud kõrgharidust (sellistes peredes oli 35% lastest ülemäärase kehakaaluga).

«Pere taust ja probleemi mõistmine on lahenduse leidmisel äärmiselt oluline. Selgus, et lapsevanemad, eriti kui nad ka ise on ülekaalulised, ei oska tõepäraselt oma lapse kehakaalu hinnata. Enim eksiti hinnangute andmisel laste rasvumise korral, kus vanemad pidasid lapsi üldjuhul pisut ülekaaluliseks või isegi normaalkaaluliseks,» rääkis Nurk.

Eesti õpilaste kasvu uuring on osa WHO korraldatavast Euroopa laste rasvumise seirest. Selle käigus kogutakse kolmeaastaste vahedega 6–9-aastaste laste antropomeetrilisi andmeid, mis avaldatakse WHO veebilehel. Eesti uuringu tulemused on sisendiks ka Eesti tervisepoliitika planeerimisel.

Eesti uuringus osales nii esimestest kui ka neljandatest klassidest enam kui 6000 õpilast. Uuringu käigus kaardistati laste pikkuse, kaalu ning talje- ja puusaümbermõõdu andmed, lisaks vastasid küsitlusele lapsevanemad ja õppeasutuse esindajad. Lisainfo TAI veebilehel.