Liina Lindström räägib inauguratsiooniloengul sellest, mitu grammatikat on keeles

Professor Liina Lindström avab inauguratsiooniloengus keele saladusi. Foto: Tartu ülikool/erakogu

Tartu ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström peab 20. septembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu «Mitu grammatikat on keeles?», milles ta tõdeb, et tavakasutajale on grammatika sageli tundmatu maa.

«Me kasutame iga päev keelt ja selle grammatikat, ent ei mõtle kuigi palju sellele, mis see grammatika on, millest see koosneb või milliseid keelde kinnistunud tähendusi endas edasi kannab. Ammugi ei mõtle me kuigi palju selle peale, kui varieeruv meie keele grammatika tegelikult on ja millest see varieerumine sõltub. Püüan neid keele sügavamaid saladusi oma loengus avada,» lausus Lindström.

Loengu eesmärk on näidata, et keele, sealhulgas grammatika varieerumine on loomulikule keelele omane normaalne nähtus ning selle sees toimivad seaduspärad, mida «palja silmaga» on sageli raske avastada. Samuti on eesmärk rääkida sellest, et keeleline mitmekesisus on väärtus ning mittestandardsete keelevariantide uurimine annab meile olulist teavet eesti keele, selle mineviku, oleviku ja tuleviku kohta.

Loengus räägib Lindström grammatikast kui reeglite kogumist, mille abil seome sõnad kokku lauseteks ning laused tekstiks. Samuti on grammatika keele struktuur, kogum kinnistunud tähendusi, mis tulenevad meie kogemusest ja maailmanägemisest. Grammatika on ka konventsionaliseerunud suhtlustegevused ning -eesmärgid. Keeleteaduses on aegade jooksul olnud väga palju grammatika defineerimise viise, mis lähtuvad erinevatest vaadetest keelele; need loetletud on vaid mõned võimalikud lähenemisviisid.

Professor Lindström küsib: «Kas keeles on üks grammatika või on neid palju enam?" ja tõdeb, et «sellele küsimusele on keeruline vastata, sest see sõltub ühelt poolt grammatika definitsioonist, teiselt poolt aga sellest, mida peame keeleks.»

Liina Lindström on omandanud Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi eesti keele alal 1997. aastal, magistrikraadi 1999. aastal ning doktorikraadi 2005. aastal. Tema doktoritöö käsitles suulise eesti keele sõnajärge ja seda mõjutavaid tegureid. Aastast 2001 on ta töötanud Tartu Ülikoolis teadurina, hiljem vanemteaduri ja dotsendina. Aastatel 2013–2014 oli ta Turu Ülikooli teadur. Ta on teinud keelealaseid välitöid, koostanud erinevaid eesti keele kollektsioone ja korpusi, uurinud eesti keele variante ning grammatika varieerumist neis. Alates 1. septembrist 2020 on Liina Lindström tänapäeva eesti keele professor. Lisaks on ta praegu digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse juhataja ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja.

Inauguratsiooniloengut saab jälgida ka videoportaali UTTV vahendusel.