Kersna rõhutas eesti õppekeelega haridusasutuste toetamise tähtsust

Minister Liina Kersna käskkirja alusel saavad täiendava rahastuse õpilünkade tasandamiseks kõik üldharidus- ja kutsekoolide pidajad. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on oluline toetada eesti õppekeelega haridusasutusi, kus õpivad ka eesti keelest erineva emakeelega õpilased, kelle hulk igal aastal aina kasvab.

«Eestikeelne haridus on eesti keelest erineva emakeelega perede seas aina populaarsem. Järjest rohkem lapsevanemaid soovib oma lapsi koolitada eestikeelses koolis ja lasteaias. See teeb rõõmu. Riigi ülesanne on omalt poolt tagada, et eesti keelest erineva emakeelega lapsed sulanduksid eestikeelsesse haridusse võimalikult sujuvalt,» ütles minister, kelle sõnul just eestikeelne haridus tagab võrdsed võimalused osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmistel haridustasemetel.

Mullusest integratsiooni monitooringust selgub, et Eesti inimesed pooldavad varast eestikeelset õpet. Valdav osa leiab, et eestikeelne õpe peaks algama lasteaias. Samuti tuleb vastusetrendidest välja, et kolmandik teistest rahvusest vastanutest eelistab oma lapsi näha õppimas sellistes vene õppekeelega põhikoolides, kus osa aineid õpetatakse ka eesti keeles.

Sel nädalal kohtus kolmandat korda haridus- ja teadusministeeriumi ekspert-töörühm eesmärgiga töötada välja plaan, kuidas Eesti saab aastaks 2035 tagada kvaliteetse eestikeelse hariduse kõikides koolides. Kohtumisel leidsid töörühma liikmed, et eestikeelse hariduse toetamiseks on vajalik stabiilne sihtotstarbeline lisarahastus, sest ajutised ja ühekordsed projektid võivad mõjutada õppe kvaliteeti ning tekitada ebakindlust.

«Lisarahastust vajavad kõik Eesti haridussüsteemi astmed,» tõdes Kersna. «Oluline on, et keeleõpe oleks tõenduspõhine, materjalid atraktiivsed, kaasavad ja õpetamine kvaliteetne.»

Eestikeelse hariduse tegevuskava töörühm toetab kompleksset lähenemist, kuhu on kindlasti kaasatud ka eestikeelse mitteformaalse õppe toetamine. Eestikeelse hariduse suunal liikumisel peab säilima kõikide huvigruppide motivatsioon. Kohtumisel leidsid kõige laiemat arutelu õpetajate motiveerimise võimalused, sealhulgas lähtetoetus, Ida-Virumaale suunduvate õpetajate lisarahastus, kohalike omavalitsuste võimalused õpetajat ning tema peret toetada, tagades turvalise ja mitmekesise keskkonna.

Järgmises etapis on kavas kaasata erinevaid osapooli, ülikoole, keelenõukogu, Integratsiooni Sihtasutus ja teisi eesmärgiga tutvustada tegevuskava ning saada sellele konstruktiivset tagasisidet, mis aitaks tegevuskava veelgi täpsemaks muuta.

Haridus- ja teadusminister peab esitama valitsuse tegevuskava alusel valitsusele eestikeelse hariduse tegevuskava hiljemalt novembris.