OECD: pandeemia ajal on andnud lisatoetust haridusele enamik riike

PM Haridusportaal
Copy
Osa pandeemia ajal haridusele eraldatud lisarahast kulus digiseadmetele ja õpetajate eelisjärjekorras vaktsineerimisele.
Osa pandeemia ajal haridusele eraldatud lisarahast kulus digiseadmetele ja õpetajate eelisjärjekorras vaktsineerimisele. Foto: Sille Annuk

Äsja avaldatud OECD haridusstatistika kogumik Education at a Glance 2021 keskendub võrdsetele haridusvõimalustele ning osutab, et ka õppijate sugu, sotsiaalmajanduslik taust ja päritoluriik mõjutavad õppe tulemuslikkust ja õpiteede valikut. Eraldi vaadeldakse meetmeid, mida riigid on rakendanud Covid-19 kriisis, et tagada võrdsed võimalused ka kontaktõppe katkestuste ajal.

Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsijuht Tatjana Kiilo märkis, et kui õppija sotsiaalmajanduslik taust mõjutab enamikus OECD riikides õpitulemusi enam kui sugu või sisserändaja taust, siis meil on see mõju märgatavalt väiksem.

«Eestis on kehva ja hea sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste lugemustulemuse erinevus ainult kümme protsenti, OECD riikide keskmine aga 29 protsenti,» ütles Kiilo. «Eesti paistab heas mõttes silma ka selle poolest, et suunasime pandeemia ajal haridusse täiendavat toetust võimaluste võrdsuse kindlustamiseks.»

36 riigist võtsid 30 (ka Eesti) kasutusele lisameetmed, et toetada nende laste haridust, kelle õpe võis pandeemia ajal olla rohkem häiritud. 22 riiki (ka Eesti) andsid teada, et toetasid haridusele ligipääsu tagamiseks õppijatele digiseadmete soetamist.

Eestis ja veel 28 riigis rakendati meetmeid, et toetada ebasoodsas või haavatavas olukorras õpilaste kooli naasmist pärast kontaktõppe taastumist. Eesti oli ka nende 19 riigi seas, kus riikliku vaktsineerimiskava osana vähemalt osa õpetajatest vaktsineeriti eelisjärjekorras.

Eesti on erandlik selles osas, et meie koolieelsed lasteasutused ei olnud 1. jaanuarist 2020 kuni 20. maini 2021 kordagi täielikult suletud. Üleriigiliselt ei toimunud kontaktõpet Eesti põhikoolides ja gümnaasiumides 95 päeval. OECD riikides keskmiselt olid lasteaiad suletud 55 päeva, koolid algklassides 78, põhikooliklassides 92 ja gümnaasiumiastmes 101 päeva.

Covid-19 esimese laine ajal vähenes oluliselt elukestvas õppes osalevate täiskasvanute hulk. Kui 2019. aastal osales elukestvas õppes 20,2 protsenti Eesti 25–64-aastastest elanikest, siis 2020. aastal 17,1 protsenti. Paljud koolitused jäid ära või lükkusid edasi, halvenes inimeste ja ettevõtete majanduslik olukord ning õppimiseks vahendite leidmine muutus keerulisemaks. Kas mullune langus on ajutine tagasilöök või viitab see üldisemale trendile, näitavad järgnevad aastad.

Kogumik osutab, et pandeemia on kitsendanud ka noorte, eriti haridustee katkestanute väljavaateid. Eestis oli 25–34-aastaste keskhariduseta inimeste töötuse määr 2020. aastal 10,1 protsenti ehk 3 protsendi võrra enam kui 2019. aastal. OECD riikides keskmiselt tõusis noorte töötuse määr 2 protsendi võrra ja jõudis 15,1 protsendini.

Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud, kõrvutades teiste riikidega. Analüüsitakse 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles