Haridusministeerium ei ole nõus õpilaste koduõppele saatmisega (1)
16. september 2021, 09:55
Koolidesse on tekkimas uusi koroonakoldeid ning mitmed koolijuhid on otsustanud klassid või kooliastmed saata distantsõppele, samas haridus- ja teadusministeeriumis seda mõistlikuks ei peeta, kirjutab ERR.
«Koolidel ja koolipidajatel tuleb mõista, et eelmise laine lähenemine ei ole praegu aktuaalne ja seekord tuleb keskenduda lahendustele, mis täidavad koolide avatuna hoidmise eesmärki,» rääkis haridus- ja teadusministeeriumi kriisijuht Rain Sannik ERR-ile.
«Inimlik soov hoida ära igasugune viiruse levik ei ole realistlik, püüdlused võiks seada viiruse leviku piiramisele,» rõhutas ta ja lisas, et klasside distantsõppele suunamist on tulnud ette seetõttu, et lihtsustatud karantiini pole saanud rakendada, kuna vanemate nõusolek õpilaste testimiseks ja vaktsineerimiseks on veninud.
Reeglid pole üheselt mõistetavad
Ta tunnistas, et kooliaasta alguses ei ole kõik reeglid olnud üheselt arusaadavad ning nende rakendamine on nõudnud aega.
Koolijuhid on kohati teinud otsuse minna distantsõppele liiga kergekäeliselt, leiab ta. «Kooliealiste osas on teada, et viirus ei levi koolikontaktide puhul nii intensiivselt kui teistes kohades. Samuti teame ka seda, et selles vanuses ei ole viiruse tagajärjed üldjuhul rasked. Lühiajaline haigestumine pole võrreldav nädalatepikkusest distantsõppest tingitud kahjudega.»
Huvitegevusest vaktsineeritud lapsed kõrvale jääma ei pea. «Nende liikumist ei piirata, samuti ei piirata huvitegevuses osalemist,» ütles Sannik. «Huvitegevuses ja muudes kohtades liikumist piiratakse ainult vaktsineerimata lihtsustatud eneseisolatsioonis õpilasele, kes testimisega nõustub ja saab seeläbi liikuda vaid kodu-kool trajektooril.»
Kuu lõpus vaadatakse piirangud üle
Sannik ei pidanud mõistlikuks praegu veel kõigi piirangute kaotamist haridusasutustes, kuid leidis, et septembri lõpus võiks piirangud üle vaadata, kui on selgem, millist mõju kooliaasta algus on viiruse levikule avaldanud.
«Kuigi on teadusandmeid, et koolides seatud piirangutel on väike kaal viiruse levikule ühiskonnas laiemalt, siis samas pole see ka olematu,» ütles ta. «Hetkel, mil vaktsineeritute osakaal pole piisav, oleks vastutustundetu loobuda täielikult viiruse leviku pidurdamisest läbi piirangute. Kui mingis piirkonnas on vaktsineeritute osakaal piisavalt kõrge, on piirangute lõpetamine või leevendamine kaalumist väärt.»
Tema sõnul saab haridusasutustega seotud piirangute üle konkreetsemalt otsustada peale seda, kui on selgunud kooliaasta algusega seotud kõik asjaolud, mis otseselt seotud ka vaktsineerimise seisuga haridusasutustes ja mis tulemuse on andnud koolides läbiviidavad testimised.
«Kujuneva tegeliku olukorra põhjal saab teha ka järgmised otsused, kus peamine eesmärk on koolide avatuna hoidmine. Sõltuvalt sellest, milline see statistika ja analüüs saab olema ja kuidas on edenenud vaktsineerimine ja testimine, saab võtta kaalumisele ka huviharidusega seotud võimalikud muudatused,» ütles Sannik.