Haridussaade: iluteenindajaid ei ole mõistlik juurde koolitada ja veebiõpe sobib motiveeritutele

Kuku raadio saates „Haridusmõte“ leidsid saatekülalised töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre ning Estoninan Business Schooli (EBS) lektor Maarja Murumägi, et õppimine täiskasvanueas on kasuks nii karjäärile kui ajule, kuid valikud, mida õppida peaksid olema teadlikud.

Statistikaameti mulluse tööjõu-uuringu järgi õpib 17 protsenti 25- kuni 64-aastastest eestlastest, mis tähendab, et eestlased on õppija rahvas, sest see on pea kaks korda kõrgem näitaja kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Maarja Murumägi sõnul õpivad tõepoolest igas vanuses inimesed ning on nii neid, kes soovivad täiskasvanuna saada kraadi, et olla edukam oma karjääris kui ka neid, kes võtavad enda arendamiseks erinevaid õpiampse. Ka Karin Andre kinnitas inimeste suurt õpihuvi, kuidas tema sõnul on palju ka neid, kelle oskused on tööjõuturu aegunud, kuid ei leia motivatsiooni või julgust õppida. „Oluline on ka nemad õppima saada ja stardime peagi uue kampaaniaga, et saada kontakti nende töötavate inimestega, kes ei ole meid veel leidnud ja ärgitame neid õppimise peale mõtlema,“ rääkis Andre.

Õppimist takistab hirm läbi kukkuda

Peamiseks takistuseks, mis hoiab täiskasvanuid õppimast oli saatekülaliste sõnul hirm, kas saadakse hakkama ja jõutakse töö kõrval õppida. „See on suur ettevõtmine, aga hea uudis on see, et õppimine on ajutrenn ja hea viis harjutada enesejuhtimist,“ lubas Murumägi, kelle sõnul on alati võimalik koormust hajutada just selliseks nagu suudetakse kanda.

Andre soovitas õppimist kaaluvatel inimestel suhelda nende tuttavate ja sõpradega, kes juba õpivad ja kuulata nende kogemust. Saatekülalised soovitasid õppimist planeerides jõuda esmalt selgusele, mis see on mida tahetakse õppida ja miks. „Edasi saavad aidata juba näiteks õppenõustajad, kes on igas ülikoolis olemas,“ selgitas Murumägi ja lisas, et õppenõustajad näevad ära, kas inimese huvi on sügav või on tema tõeline kirg mõnes teises valdkonnas. „Siis suuname ta mujale, sest me küsime õppimise eest raha ja peab olema selge, et õppida soovija teeb õige investeeringu ja saab, mida eeldab,“ nentis Murumägi.

Töötukassas selgub nõustamistel Andre sõnul, et inimese unistusteni jõudmiseks on vaja minna õppima hoopis kutse- või kõrgkooli, sest täienduskoolitusest ei piisa. Ta lisas, et koolitusi korraldades peab töötukassa arvestama, mida tööturg ja koolituseotsijad soovivad ning kui reaalsed need soovid on. „Kõiki valdkondi me õppida ei võimalda, sest näiteks iluteenindajatest on tööturg küllastunud ja nende juurde koolitamine ei ole mõistlik,“ tõdes Andre.

Trendikad mikrokraadid

Haridusmaailmas on uueks trendiks saamas nano- ja mikrokraadid, mis tähendavad, et terve tasemeõppe asemel läbitakse sellest vaid osa. „Maailm on muutumises ja muutuvad töötõjuturu oootused, seega on vaja tegeleda ümber ja täiendõppega pidevalt ja on vaja, et see oleks fokusseeritud ja lühema ajaline,“ põhjendas Murumägi uute õpistiilide tulekut. Sisuliset on nano- ja mikrokraadide näol tegemist fokusseeritud õpiampsuga, mida võivad pakkuda nii täiendõppeasutused kui ka ülikoolid. EBSis on Murumägi sõnul võimalus läbida näiteks nanokraadi õppemoodul, kus tuleb koguda 15 ainepunkti. Mikrokraadiõpe tähendab aga 30 ainepunkti läbimist ning õppijale kraadi anna. „Õpe on selge fookusega ja lühiajalisem, meil näiteks kesta nanokraadiõpe kaks ja pool kuud,“ tõi Murumägi näite. Ta lisas, et tulevikus võiks õppija oma magistrikraadi erinavets ülikoolides mikrokraade kogudes omandada, kuid selleks on vaja riigi tasemel poliitilist otsust, mida veel ei ole.

Veebisõpe tuli, et jääda

Murmumägi sõnul tuli EBS-i õpiampsudes ja kraadiõppes osalevate õppurite küsitlusest välja, et enamasti tahab õppija õppida ikkagi koolis, sest uue võrgustiku loomine ja teistega koos tegutsemise tunne annab õppimisele palju juurde. Murumäe sõnul on EBS-s valmimas uuring, millest selgub, et veebipõhine õpe on efektiivne ainult ülemise otsa õppijale, ehk neile, kes on ise suure motivatsiooniga. „Teises otsas olijatele, kes vajavad tuge ei anna see üldjuhul midagi,“ tõdes Murumägi. Kuid ta lisas, et peale poolteist aastat pendeldamist online- ja hübriidõppe vahel on selge, et veebipõhine õpe on tulnud et jääda. „See on lihtne meedia ja sobib muutunud elustiiliga hästi,“ tõdes Murumägi.

Andre sõnul on töötukassa kogemus sarnane: veebi teel õppimine eeldab kõrget motivatsiooni. Ta tõi näiteks veebipõhise eesti keele õppe, mis läheb edukalt nii mõnelgi äsja riiki saabunud võõramaalasel, kuid ei hakka kuidagi külge pikalt Eestis elanud muukeelsele.

Emotsioonid ei ole parimad suunanäitajad

Murumägi sõnul ei tohiks täiskasvanueas õppima minek olla emotsionaalne otsus. „Mõtle, mida tahad, mis on sinu tugevused ja nõrkused ning otsusta, kas tahad arendada oma nõrkuseid või tahad lihvida oma tugevusi,“ juhendas Murumägi. Samuti soovitas ta uurida trendide kohta, mis on leitavad näiteks OSKA raportitest või Praxise uuringutest. Andre soovitas aga kindlast võtta ühendust töötukassa karjäärinõustajaga ja uurida sealtkaudu õppimisvõimaluste kohta.

Saates täiskasvanud õppijana osalenud Mait Tafenau kinnitas, et õppimine on lahe, sest see viib kokku inimestega, kel on sarnased huvid ja annab uue suuna. „Mul on endale vaid üks küsimus, miks ma seda varem ei teinud,“ ütles Tallina tehnikaülikoolis infosüsteemide analüüsi ja kavandamist magistriõppes õppiv Taffenau ja vastas ise, et peamine põhjus võis olla hirm, kas ta püsib graafikus ja kas ta ikka saab kõikide ainetega hakkama.

Kuula Indrek Ojametsa ja Kristel Rillo juhitud "Haridusmõtet" täiskasvanuõppest siin: