Koolipsühholoogide nõuandeliinile teevad pikki kõnesid lapsevanemad

Koolipsühholoog Karmen Maikalu hinnangul aitab nõuandeliin leevendada koolipsühholoogide puudusest tulenevat tühimikku. Foto: Kristjan Teedema

Septembri alguses tööd alustanud koolipsühholoogide nõuandeliinile helistajate seas on enim lapsevanemaid, kes vajavad tuge oma lapse aitamiseks või pelgavad, et last võidakse vanema nõusolekuta koolis vaktsineerida.

Eesti koolipsühholoogide ühingu juhi Karmen Maikalu sõnul on nõuandeliin, mille eelkäijaks oli kevadel õpetajate toetamiseks avatud telefoninõuandla, hästi käima läinud: helistajaid jagub igasse päeva ja sageli on kõned pikad, kestes tunni või isegi rohkem. Kui kevadel oli eesmärk aidata ja toetada õpetajaid, kellele võis uus õppekorraldus vaimselt raske olla, siis sügisel alustades leiti, et samavõrra vajavad psühholoogi abi ka lapsed ning nende vanemad. Maikalu märkis, et kuigi seaduse järgi peaks koolipsühholoogid olema kõikides koolides, on neid tegelikkuses vaid pea pooltes neist. Seetõttu on nõuandeliin end juba õigustanud ning kõige varmamalt on kasutanud seda Maikalu sõnul alanud kooliaastal lapsevanemad.

Teemade ring, milles psühholoogi tuge vajatakse, on lai. Maikalu tõi näiteks vanemad, kes muretsevad lapse käitumisprobleemide pärast, või on märganud oma lapse ärevust ja depressiivsust. Samuti on helistajad muretsenud, et äkki vaktsineeritakse nende lapsi ilma vanematelt nõusolekuta ning tuge on otsitud ka kiusamise ohvrile ja mõnel juhul ka ennast lõikuvale lapsele. Mida kõnesid vastuvõtvad psühholoogid saavad teha on Maikalu sõnul esmalt ärakuulamine ja seejärel helistaja toetamine ja nõustamine. „Arutleme, kuidas vanem ise saab oma last toetada ja vajadusel lepime kokku järelnõustamise, et helistaja saaks mõne nädala pärast uuesti sama psühholoogiga rääkides anda tagasidet, kuidas on läinud ja kuidas edasi,“ rääkis Maikalu. Ta lisas, et nõu vajavad nii lasteaia- kui koolilaste ja ka gümnaasiumiõpilaste vanemad. Ka lapsi ja õpetajaid on Maikalu sõnul helistajate seas, kuid vähem. Helistajate jaotuse sellise põhjusena tõi Maikalu, et lastel on veel mitmeid alternatiivseid võimalusi ning sageli nad eelistavad helistamisele kirjutamist. Õpetajad on aga peale pikka pausi saanud taas täiel rinnal õpetama hakata ja ehk on see jätnud pakilisemad mured tahaplaanile.

Haridus- ja teadusministeeriumi ja koolipsühholoogide ühingu koostöös 1. septembrist tööd alustanud tasuta koolipsühholoogide nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kella 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kella 16–20. Kõnedele vastavad koolipsühholoogi kutsetunnistusega kogemustega psühholoogid.