Madise: koolidele peab jääma piisav autonoomia õppetöö korraldamiseks
13. september 2021, 13:29
Koroonakriisis rohkelt hariduselu puudutavaid pöördumisi saanud õiguskantsler Ülle Madise rõhutab äsja avaldatud aastaülevaates, et koolidele ja koolipidajatele peab jääma piisav autonoomia õppetöö korraldamiseks ning seetõttu tuleks hoiduda liiga üksikasjalikust regulatsioonist.
Madise märkis, et distantsõppes ei ole iseenesest midagi enneolematut ninh selles võib näha teistsugust ja rikastavat õppeviisi, mis muu hulgas aitab õpilasel arendada iseseisva töö oskust.
Eriolukorra ajal saadud kogemusest hoolimata küsiti sel aastal palju distantsõppe rakendamise õiguspärasuse ja selle kvaliteedi kohta. Nii tuli õiguskantsleril kujundada seisukoht, kas nädalaid ja kuid kestev distantsõpe on kooskõlas õigusaktidega.
Õiguskantsler selgitas lapsevanematele, koolidele ja ka omavalitsustele, et distantsõppe rakendamiseks peab kooli kodukorras või õppekavas olema kehtestatud vastav õiguslik alus. Kui distantsõppele minnakse üle koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, peavad koolipere tervise kaitseks mõeldud abinõud ja nende korraldus kajastuma kooli kodukorras. Distantsõpet tervise kaitseks ei saa kehtestada, kui kooli kodukorras ei ole seesugust meedet ette nähtud. Loomulikult ei saa distantsõpet rakendada ka siis, kui distantsõpe on tervisekaitse meetmena kodukorras sätestatud, kuid tegelikku olukorda arvestades pole sellise abinõu kasutamine õigustatud, selgitas Madise.
Distantsõppe õigusliku aluse võib sätestada ka kooli õppekavas. Õppekavas oleks Madise hinnangul mõistlik distantsõppega seonduvat reguleerida eriti neil juhtudel, kui koolil on kavas e-õpet rakendada tavapärase õppe osana. Õppekavas saab kool sätestada e-õppe korralduse olulised tingimused ja korra, mis on läbi mõeldud ja kooliperega läbi arutatud.
Õigusliku aluse all tuleb mõista seaduse või määrusega antud õigust tegutseda. Järelikult ei või kool oma otsuse aluseks võtta õiguslikult mittesiduvaid juhiseid ega soovitusi.
Ühel juhul tuli õiguskantsleril hinnata, kas kool võis suunata õpilasi distantsõppele selle tõttu, et koolis polnud piisavalt õpetajaid. Selgus, et distantsõpet otsustati rakendada mitte koolimajas viibijate tervise kaitseks, vaid selle tõttu, et suur osa õpetajatest ei saanud riiklike liikumispiirangute tõttu koolimajas töötada. Õiguskantsler leidis, et seadus ei luba seesugusel põhjusel kõiki õpilasi distantsõppele saata. Sellist otsust tehes ei saa kool lähtuda hädaolukorra plaanist, sest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt ei saa õpetajate ajutist koolist puudumist käsitada hädaolukorrana. Hädaolukorda polnud õppeasutustes välja kuulutatud ka hädaolukorra seaduse järgi.
Ükskõik millist õppeviisi kool kasutab, tuleb Madise sõnul igal juhul tagada hariduse kvaliteet. Selleks peab riigikogu seadusega kehtestama kõik olulised normid ja seadma piirid, mille raames võivad kool ja koolipidaja tegutseda. «Õigusriigis ei tohi tekkida olukorda, kus avalik võim tegutseb ilma õigusliku aluseta, kuigi see tegevus võib olla ajendatud parimatest kavatsustest. See tähendab, et iga üksik samm ei pruugi olla õiguste rikkumine, kuid mitme teguri koosmõju tulemusena võib kvaliteetne haridus osutuda kättesaamatuks. Koolide ja koolipidajate tegutsemispiirid peaksid olema nii täpsed ja selged, et õpilased ja lapsevanemad saaksid aru, mida kool võib teha ja mida mitte,» märkis Madise.
Tema sõnul peab koolidele ja koolipidajatele peab jääma piisav autonoomia õppetöö korraldamiseks ja seetõttu tuleks hoiduda liiga üksikasjalikust regulatsioonist. «Siiski tuleb kaaluda ka seaduse ning riiklike õppekavade muutmise ja täiendamise vajadust, et kogu riigis kehtiksid ühtsed arusaamad, mida e-õpe endast kujutab ja mis reeglite järgi seda rakendada võib. Haridus peab olema kõikjal Eestis ühtmoodi kättesaadav ning õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused peavad olema sätestatud arusaadavalt ja selgelt,» lisas Madise.