Koolijuht lisas, et loomulikult oleks ideaal kui kiusamist üldse ei oleks. „Kuid arvestades seda, et kool ei ela vaakumis ja maailm meie ümber on palju kurjemaks muutunud, ei oska ma meie kooli edu muuga seosta kui sellega, et tegeleme kiusamisega teadlikult,“ oli ta veendunud. Luik-Stogovi sõnul on kooli edu taga kiusamisvaba (KiVa) kooli programm. „See töötab päriselt, eriti kui selles ihu ja hingega osaleda. Kool ei pea hakkama ise jalgratast leiutama, sest sellega käivad kaasas väga head materjalid õpetajatele, õpilastele ja ka vanematele, sellega käib kaasas väärtuskasvatus, klassijuhataja töö toetamine, meeskonnatöö, rollimängud,“ loetles koolijuht programmi võimalusi, mida kool on viimased kaheksa aastat kasutanud.
Koolijuht möönis, et kindlasti ei pruugi kõik kiusamislood koolis välja tulla. „Nii sinisilmne ma ei ole, seda enam, et juurde on tulnud küberkiusamine ja kahjuks on ka laste kiusamisvõtted muutunud kohati julmemaks, kättemaksuhimulisemaks ja samas rafineeritumaks ning see toimub väljaspool kooliruume, “ kirjeldas direktor uusi murekohti. Teisalt rõhutas ta, et iga tüli või ühekordne tõuklemine ei ole koolikiusamine.
KiVa programm toimib põhimõttel, et igat juhtumit asub lahendama koolitatud meeskond, kes on abiks lastele ja õpetajatele. Luik-Stogovi sõnul meeldib talle metoodika juures eriti sellega kaasnev lepitamise protsess. „Helistas üks lapsevanem, kelle laps oli kiusaja. Vanema isiklus elus olid parajasti väga rasked ajad ja ta tahtis kooli tänada, sest last tunnustati selle eest, et ta oli kõikidest kokkulepetest kinni pidanud. Lapsevanem ütles, et selline tagasiside andis talle väga palju jõudu,“ rääkis koolijuht südamesse läinud telefonikõnest, mille sõnumiks oli see, et ka kiusajaid ja nende pered vajavad tuge ja abi, mitte ainult hukkamõistu. „Olin ka ise laps, keda koolis kiusati, kuid täiskasvanuna mõistan kiusamise tagamaid laiemalt,“ on koolijuht enda minevikuga rahu teinud.