Kui ideealiks on null, siis on ka kümme kiusamisjuhtu aastas palju, kuid kui aastaid tagasi oli parimaks kiusennetajaks valitud Valga põhikoolis kiusamisjuhtumeid aastas üle 25, siis on alla kümne juhu direktor Hannely Luik-Stogovi hinnangul 750 õpilasega koolis juba päris hea tulemus.
Koolijuht lisas, et loomulikult oleks ideaal kui kiusamist üldse ei oleks. „Kuid arvestades seda, et kool ei ela vaakumis ja maailm meie ümber on palju kurjemaks muutunud, ei oska ma meie kooli edu muuga seosta kui sellega, et tegeleme kiusamisega teadlikult,“ oli ta veendunud. Luik-Stogovi sõnul on kooli edu taga kiusamisvaba (KiVa) kooli programm. „See töötab päriselt, eriti kui selles ihu ja hingega osaleda. Kool ei pea hakkama ise jalgratast leiutama, sest sellega käivad kaasas väga head materjalid õpetajatele, õpilastele ja ka vanematele, sellega käib kaasas väärtuskasvatus, klassijuhataja töö toetamine, meeskonnatöö, rollimängud,“ loetles koolijuht programmi võimalusi, mida kool on viimased kaheksa aastat kasutanud.
Julmem ja varjatum
Koolijuht möönis, et kindlasti ei pruugi kõik kiusamislood koolis välja tulla. „Nii sinisilmne ma ei ole, seda enam, et juurde on tulnud küberkiusamine ja kahjuks on ka laste kiusamisvõtted muutunud kohati julmemaks, kättemaksuhimulisemaks ja samas rafineeritumaks ning see toimub väljaspool kooliruume, “ kirjeldas direktor uusi murekohti. Teisalt rõhutas ta, et iga tüli või ühekordne tõuklemine ei ole koolikiusamine.
KiVa programm toimib põhimõttel, et igat juhtumit asub lahendama koolitatud meeskond, kes on abiks lastele ja õpetajatele. Luik-Stogovi sõnul meeldib talle metoodika juures eriti sellega kaasnev lepitamise protsess. „Helistas üks lapsevanem, kelle laps oli kiusaja. Vanema isiklus elus olid parajasti väga rasked ajad ja ta tahtis kooli tänada, sest last tunnustati selle eest, et ta oli kõikidest kokkulepetest kinni pidanud. Lapsevanem ütles, et selline tagasiside andis talle väga palju jõudu,“ rääkis koolijuht südamesse läinud telefonikõnest, mille sõnumiks oli see, et ka kiusajaid ja nende pered vajavad tuge ja abi, mitte ainult hukkamõistu. „Olin ka ise laps, keda koolis kiusati, kuid täiskasvanuna mõistan kiusamise tagamaid laiemalt,“ on koolijuht enda minevikuga rahu teinud.
Kakssada on sajast parem
Kiva programm alustas Eestis kaheksa aastat tagasi ja praeguseks on sellega liitunud üle saja kooli, ehk 20 protsenti üldhariduskoolidest. SA Kiusamisvaba Kool juhatuse liige Kristiina Treiali sõnul on lähiaastate eesmärk koolide arvu kahekordistamine, kuid see sõltub paljuski toetajate abikäest.
KiVa programmi kirjeldamiseks tõi Treial võrdluseks tipptasemel tolmuimeja, mis on igati läbi testitud ja toimiv, aga toa hoiab puhta siis, kui seda järjepidevalt ja sihipäraselt kasutada. Nurgas seisev tolmuimeja on aga üsna kasutu. „Ehk siis KiVa annab õpetajale tööriistakasti, kuid tulemusi saab loota vaid siis, kui seda sihipärasel kasutamisel,“ rõhutas Treial ja lubas esimesi märgatavaid muutusi juba esimese õppeaastaga. „KiVa koolide hulgas on olnud neid, kus kevadises õpilasküsitluses ei ole ükski õpilane viimase paari kuu jooksul kiusamist kogenud ja teades, kuidas need koolid tegutsenud on, on selline tulemus ka usutav,“ tõi Treial julgustava näite. Ta lisas, et isegi kui kiusamisvaba kooli ideaali saavutamine on keeruline, tuleb selle poole siiski järjepidevalt püüelda, sest kiusamine klassis kahjustab kõigi heaolu ja suutlikkust õppida ning seda ei tohi täiskasvanud lubada. „Ükski laps ei tohiks kooli ajal kiusamise all kannatada, sellel võivad olla tõsised tagajärjed,“ rõhutas Treial.
Mis on kiusamine ja kuidas sellega võidelda?
Järgnevad näited pärinevad päris elus ja nende juurde on toodud KiVa selgitused, kas kõik need juhtumid on kiusamised ja kuidas neid tuleks lahendada.
Algklassis õppivat last lõi koolikaasalne kehalise kasvatuse riietusruumis korduvalt jalaga kõhtu ja selga. Laps ei rääkinud sellest kellelegi, lõpetas riietusruumi kasutamise ja läks tundi teksades. Kodu sai asjast teada alles siis, kui õpetaja kirjutab e-kooli märkuse, et lapsel ei ole juba pikemat aega kehalise kasvatuse vahetusriideid. Selgus, et klassikaaslased teadsid, aga olid liiga väikesed, et taibata sellest rääkida.
Siin võib olla tegemist kiusamisega, kuna paistab, et kahju on tekitatud pikema aja jooksul ja ilmselt tahtlikult, lapsel on aga olnud ilmselt väiksuse tõttu keeruline ennast kaitsta. Lapsevanem saab siin esmalt oma last toetavalt kuulata, abiks on KiVa lapsevanemate Miniõpik. Kui lapsevanem veel ei ole lapse klassijuhatajaga rääkinud, siis tasub seda kindlasti teha ja koos otsustada edasises lahenduses. KiVa koolis võiks selle juhtumiga pöörduda juhtumite lahendamise väljaõppe saanud KiVa-tiimi poole, kes siis juba edasi tegutseb ja kiusamist peatada aitab.
Isa saab teada, et tema last kiusatakse, teda on löödud ja narritud. Ta õhutab last vastu lööma ja ütleb, et pead ise enda eest seisma, muidu sind jäädaksegi togima. Ta lisab, et kui laps sellega ise hakkama ei saa, siis peab ta kiusaja isaga suhtlema ja tegema talle selgeks, et kui kiusamine jätkub, järgneb veidi „füüsilisem“ vestlus.
Esiteks, füüsilisele vägivallale õhutamine lapsevanema poolt on täiesti lubamatu. Kahjuks aga ei ole sellised vastutegemise soovitused kuigi haruldased, kuid vastutegemine kiusamise lõpetamiseks on väga riskantne. Kiusamine saab jätkuda seetõttu, et tegija ja kannataja vahel on jõudude ebavõrdsus ja seega nõrgemalt positsioonilt vastu tegemine ei ole kuigi tulemuslik. Ja ilmselt on laps juba niikuinii proovinud omale jõukohastel viisidel kiusamist lõpetada. Vastu tegemine võib aidata ainult siis, kui ebavõrdsus on väike või kiusamine on alles alanud, muul juhul on tegemist väga riskantse soovitusega ja võib kiusamisele hoopis hoogu juurde anda. Lapsevanem võiks siin siiski pöörduda usaldusväärse isiku poole koolis ja otsida sealt koostöist lahendust. Ka KiVa-tiimi poole võib lapsevanema vajadusel otse pöörduda. Tiim selgitab lahkesti, kuidas nemad juhtumeid lahendavad nii, et kõik osapooled on pärast terved ja korraliku probleemilahenduse kogemuse võrra rikkamad.
Kolmanda klassi laps on endassetõmbunud ja vaikne. Juba pikemat aega piirdub tema suhtlus koolis õpetaja küsimustele vastamisega, teda ei kaasata klassikaaslaste tegevustusse ja mängudesse. Ta ei ole saanud aasta jooksul ühtegi kutset klassikaaslaste sünnipäevadele või koos mängima.
Selles loos võib tegemist olla tõrjumisega – väga tõsise ja varjatud kiusamise liigiga. Tõrjutud ja endassetõmbunud laps võib olla hingeliselt väga hapras seisus ja vajada koheselt toetust. Märkaja – kaaslane, lapsevanem, õpetaja – saab otsida temaga kontakti ja püüda kuulata, kuidas tal läheb. Juba üks toetav inimene on kiusamisest väljatulekul suureks abiks. KiVa koolis saab oma kahtlustest märku anda nii klassijuhatajale kui KiVa-tiimile otse. Lisaks tõrjutu toetamisele on siin ilmselt vaja ka pikemat suhete taastamist klassis.
Õpetaja teavitab kuuenda klassi tüdruku vanemaid, et nende laps on kiusanud teist last, narrimine on toimunud koos teistega ja seda on tehtud nii vahetundides kui peale kooli ja ka sotsiaalmeedias inetuid sõnumeid saates. Vanem on üllatunud, ega taha seda uskuda, sest seni on tema enda laps olnud see, keda on koolis kiusatud. Ta arvab, et kool mustab ja tahab kätte maksta.
On inimlikult täiesti arusaadav, et lapsevanemal on keeruline uskuda, et tema laps on kaaslase suhtes meelega inetult käitunud. Selles näites on kaks olulist tähelepanekut. Esiteks, tõepoolest suur osa kiusamisest toimub kambas, st tegija ei ole kunagi üksi. Kahjuks kipub koos tegutsedes vastutustunne hajuma ja tehakse palju julmemaid asju, kui üksi söandaks. Teine tõdemus on see, et oluline osa kiusajatest on tegelikult topeltrollis, st samal ajal ka kiusamise ohvrid. Ehk siis ühes rollis olemine ei välista teist. Vahel püüab kannatav laps just nii, vastu tehes, ise teisi kiusama hakates enda kiusamist lõpetada. See aga reeglina ei tööta. Igal juhul vajab see laps toetust ja abi kujunenud probleemi lahendamisel. Vanem saab last toetada temaga usalduslikult rääkides ning koolist koostöist lahendust otsides. KiVa Miniõpikust leiab asjakohaseid soovitusi. Lapsevanem võib ka kooli KiVa-tiimiga nõu pidada, kuidas edasi toimetada.
HEV laps tõukab endast mitu aastat noorema õpilast nii et see kukub. Teised lapsevanemad nõuavad e-kooli suhtlusnurgas koolilt, et sellise laps koht ei ole nende koolis.
Iga kahjustav ja vägivaldne tegu ei ole veel kiusamine, kuid sekkuda ja probleem lahendada on vaja ka siis. Kiusamine on siis, kui kahju tehakse korduvalt, tahtlikult ja jõudude ebavõrdsust ära kasutades. Siin näites on vaja lähemalt uurida tahtlikkust ja korduvust. Ilmselt tõuganud laps vajab abi, et selline käitumine ei saaks korduda. Selles näites on aga oht, et hakkab toimuma kiusamine lapsevanemate tasandil, selle suhtes tuleks tähelepanelik olla ja vajadusel pidurit tõmmata. Kool saab lapsevanemaid teavitada erinevatest lahendusvõimalustest, mis aitaks turvatunde taastada.
Lapsevanem kuuleb, kuidas õpetaja kasutab oma klassiga zoomitunnis suheldes järgmist teksti: „Sinu pärast, Siim, kannatab nüüd terve klass! Eks me siis kõik ootame, kuni Sina suvatsed oma asjadega ka lõpuks valmis saada!“ ja „See on nüüd küll üheselt selge, et inseneri sinust küll suurena ei saa!“.
Ka õpetaja võib osutuda kiusamise toimepanijaks. Õpetaja poolt õpilasele tema kaaslaste ees öeldud halvustavad märkused tekitavad tõsist kahju lapse enesehinnangule ja võivad valada õli tulle õpilaste vahel toimuvasse kiusamisse. Kindlasti ei tõsta see kuidagi õpilase pingutamise soovi ja külvab ebakindlust ka kaasõpilastesse ohustades nii turvalist õpikeskkonda. Selline käitumine õpetaja poolt on ebaprofessionaalne ja lubamatu. Kui lapsevanem selliseid asju kuuleb, on õige sekkuda, et sellise kahjustava suhtlemise kordumist ära hoida. Kuidas tegutseda – see võib olla keeruline. Sekkumise juures on oluline sekkuja enda turvalisus. Kui lapsevanem tunneb, et on turvaline ise zoomitunnis kuuldud õpetajaga hiljem otse vestelda ja oma tähelepanekutest teada anda, siis võib ta seda teha. Võib ka leida koolist mõne turvalise kontaktisiku, ka nt KiVa-tiimi liikme, keda toimunust teavitada. Õpetaja sobimatu käitumine on aga ennekõike juhtkonna vastutus ja juhtkonna teavitamine on igati asjakohane. Igal juhul ei tohi õpetaja sellist alandavat suhtlust jätkata.
Allikas: kiusamisvaba kool
